Miks on vaja igal aastal ise kartul maha panna? Tuhat muud tööd on teha, kartulit osta on odav ja nagunii suve jooksul oma kartulivagusid korralikult hooldada ei jõua. Aga ei, ikka maha see eelidandatud varajane kartul. Vastus on tegelikult väga lihtne. Oma kasvatatud kartul on maitsev. Kogu lugu. Kartulit süüakse suvel, sügisel, talvel, kevadel on kartul otsas, siis süüakse riisi ja makarone ning oodatakse kartulit.
Eile oli esimene päriselt soe tuuletu päev. Särk lendas ka seljast, kui kartulivagusid raudrehaga kinni ajasin. See on päevitamise meistriklass, kui teed liikuvat tööd Lõuna-Eesti mäe otsas. Muidugi sain eile maha alles osa ananasse, aga eks jätkan mõõdukas tempos veel paar päeva. Tähtis on ju ananassid asetada nii, et see kõige tugevam idu jääks vaos püsti ülespoole. Kas selline eelidandamine üldse annab midagi juurde? Annab, annab, sellega võidab päris palju kasvuaega. Öeldakse, et varajane kartul kasvab pool oma kasvust ära idanedes ja siis maha pannes õigesse sooja mulda läheb kohe käima ning hiljemalt jaanipäevaks on paraja suurusega mugulad olemas.
Mõni aeg tagasi lugesin uudist, et Eestis hakkab kartul otsa saama, seda suurte hangete mõttes, et kaitsevägi tahab ka nõnda palju kartult, et tema vajadusi täidetakse suures osas importkartuliga. Eesti suured kartulikasvatajad rääkisid, et neid jääb järjest vähemaks, et kuna ilm on igal aastal erinev, siis kartulikasvatamine tööstuslikult on heitlik tegevus. Eks jääb igal aastal üldarvus vähemaks Eestis ka peenramaid, kuhu kartul maha läheb, aga ega kartul niipea otsa ei lõppe. Lihtsalt hea kartul on teise maitsega, kui tööstuslikult kasvatatud importkartul. Kartul on eestlaste põhitoit ja suures osas ostavad eestlased kartulit hinna järgi, aga tegelikult on see jama. Kartulit tuleb osta loo, sisu ja hinge järgi, siis tuleb toit maitsvam. Mida maitsvam ja värskem on toit, seda ilusam oled.
Loodame siis, et ei tule öökülmasid, kui kartulipealsed end juba varsti välja ajavad. Öökülm teeb puhta töö. Samuti ei oota oma valdustesse kartulimardikaid, elage kuskil mujal.
Aga tore on keele peale tuua maitseid, mida oled kogu elu söönud. Piisab ainult mõttest, et kuidas maitseb varjane kartul kukeseentega või varajane kartul varajase kapsa ja hakklihaga ning ma tunnen seda maitset!
Saad oma varajase kartuli maitse suhu, see jääb eluks ajaks. Ootan.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (151)