Fotolugu: maailmapoliitika paigad läbi kaamerasilma. Marko Mihkelson

Rootsi kuningapalee I Foto: Marko Mihkelson

Mulle meeldib nähtut ja kogetut läbi kaamerasilma talletada. Kuulun sellesse põlvkonda, kes kodus vannitoas omatehtud pimikus ise filme ja pilte ilmutas. Praegu on kõik teisiti – põnevate hetkede või vaatenurkade tabamine on nii lihtsaks tehtud, et võta taskust telefon ja tee klõps ära. Maailma seletamiseks on sageli pildikeel mõjusam, kui tuhat sõna. Ka oma arvukatel tööreisidel olen harjunud mobiilikaamerat käeulatuses hoidma. Nii on juhtunud, et fotoarhiivi on aastatega kogunenud pilte üle ilma kohtadest, mis jäävad sageli suletud uste taha. Tegin Edasi tarbeks väikese valiku enda kogetust.

Valge Maja jõulurüüs

Kui president ise pole külla kutsunud, siis Valgesse Majja saab praegu kas tuttava kongresmeni külalisena või aitab sisse pääseda Washingtoni diplomaatiline korpus. Olin seal esimest korda 2003. aastal president G.W. Bushi kutsel, kui Eesti sai toetuse USA Senatis liitumaks NATOga. Ilusaim aeg Valge Maja külastamiseks on aga vahetult enne jõulusid. See pilt siin on Valge Maja raamatukogust president Obama ajast.

Valge Maja raamatukogu I Foto: Marko Mihkelson

Prantsuse senat

Prantsusmaa on losside ja paleede maa. Ka poliitikat tehakse seal paleedes ja suursugustes hoonetes. Olgu see siis näiteks presidendi lossis Élysée’s või rahvusassamblees. Kuid Luxembourgi palees asuv Senati raamatukogu on tõeliselt muljetavaldav. Viimati, kui ma seal 2016. aastal riigikaitsekomisjoniga visiidil käisin, toimus meie kohtumine senaatoritega just keset seda suurt ruumi.

Prantsusmaa senat I Foto: Marko Mihkelson

Pihkva dessantdiviis

Pihkva dessantdiviisi satub nii Eesti kui NATO poliitikuid harva. 2012. aasta suvel olid Eesti-Vene suhted veel sellised, et võimaldasid näidata teineteisele avatust. Kolleegidele Venemaa parlamendi ülemkojast tutvustasime Kuperjanovi pataljoni ning päev hiljem avanesid meie ees Pihkva diviisi väravad. Kinkisin diviisiülemale veel Kuperjanovi pataljoni surnupealuuga embleemi. Teise maailmasõja esimesel päeval, 1. septembril 1939 loodud ründeüksus on Venemaa üks tuntumaid ja võimekamaid. Kuna üks diviisi polkudest asutati pärast sõda Valgas, siis on keset diviisi baasi Lõuna-Eestist pärit puuallee. See klõps on aga tehtud ühest paljudest tüüpilistest hoonetest diviisi territooriumil.

Pihkva diviis I Foto: Marko Mihkelson

Katari Emiiri vastuvõtusaal

Katari emiiriga kohtusin koos NATO assamblee kolleegidega Dohas, emiiri palees ehk emiiri Diwanis. Vastuvõtusaal, kus kohtumine toimus, oli sellele ilmajaole ja araabia maitsele iseloomulikult suursugune. Palee ise on kaasaegne, nagu paljud Katari uusrajatised, valminud 1989. aastal.

Katari Emiiri vastuvõtusaal I Foto: Marko Mihkelson

Panmunjobi rahuküla

Panmunjomi rahuküla on meilegi maailmauudistest tuttav paik. Äsja toimunud Korea tippkohtumine leidis aset just seal, Põhja- ja Lõuna-Koread eraldavas demilitariseeritud tsoonis. Panmunjomis kohtuvad kaks maailma, mis on korraga nii lähedal ja samas nii kaugel. On võimalik, et seal leiab varsti aset ka Põhja-Korea liidri ja USA presidendi kauaoodatud kohtumine.

Panmunjobi I Foto: Marko Mihkelson

Hiina Rahvakongress

Hiina Rahvakongressi hoone valmis lööktööna 1959. aastal esimees Mao juhiste abil. Selle istungitesaal, mida kasutatakse aastas istungiteks vaid paar-kolm nädalat, mahutab üle 9000 inimese. Rahvakongressis endas on praegu 2980 liiget. Rahvakongressi hoones on ka vastuvõtusaal, kus näiteks istumisega üritusele võib kutsuda 5000 külalist.

Hiina Parlament I Foto: Marko Mihkelson

Saddam Husseini palee Bagdadis

Husseinil oli üle Iraagi mitmeid paleesid, kuid üks nendest oli minu ajutiseks koduks 2006. aastal, kui koos toonase välisministri Urmas Paetiga külastasime missioonil olnud Eesti kaitseväelasi. Hussein ise oli 2006. aasta novembris veel vangistuses, oodates oma elupäevade lõppu. Palee aga asus Bagdadi äärelinnas Camp Victory territooriumil.

Saddam Husseini palee I Foto: Marko Mihkelson

ÜRO Julgeolekunõukogu istungitesaal

ÜRO julgeolekunõukogu istungitesaal on ilmselt maailma tuntuim rahvusvahelise poliitika sepikoda. Võibolla on aga vähem teada fakt, et see New Yorgis ÜRO peakorteris asuv ruum on kujundatud Norra riigi kingitusena arhitekt Arnstein Arnebergi poolt. Suur seinamaal, mille autoriks on samuti Norra kunstnik Per Krohg kujutab maailma, mis tõuseb suure sõja lõppedes kui fööniks tuhast.

ÜRO Julgeolekunõukogu istungitesaal I Foto: Marko Mihkelson

Omaani Rahvakogu sultani saal

Omaani sultan Qaboos bin Said al Said on tõenäoliselt kuninganna Elisabeth II järel üks maailma pikaealisemaid valitsejaid. Ta on võimul olnud alates 1970. aastast. Selle aasta algul Muscatis käies meie delegatsioon küll sultaniga ei kohtunud, kuid tema näpunäidete järgi kujundatud Omaani Rahvakogu sultani saalis oli meil au viibida küll. Vaid mõned aastad tagasi valminud ja järgmiseks 500 aastaks mõeldud hoones on sultani saal ette nähtud iga-aastasteks kohtumisteks, kus sultan peab kõne riigi poliitilisele eliidile.

Omaani Rahvakogu sultani saal I Foto: Marko Mihkelson

Saudi Araabia terroristide rehabilitatsioonikeskus

Kui arvate, et tegemist on spa-hotelli ujulaga, siis eksite. Saudi Araabia pealinnas Riyadis tutvustati NATO assamblee delegatsioonile, kuidas toimub terrorismis süüdimõistetute ja oma aja vangis ära istunute rehabilitatsioon enne nende ühiskonda naasmist. Kõige muu hulka kuulus ka korralik ujula.

Saudi Araabia terroristide rehabilitatsioonikeskus I Foto: Marko Mihkelson

Rootsi kuningapalee

Riigivisiidid avavad teinekord ka presidendi kaaskonnale võimaluse olla võõrustajate tähelepanu all. President Ilvese riigivisiidil Rootsi 2011. aasta jaanuaris elas ametlik delegatsioon Stockholmi südalinnas asuvas kuningapalees. Hommikusöögile tuli minna läbi arvukate kuninglike tubade ja saalide. Üks nendest oli selline.

Rootsi kuningapalee I Foto: Marko Mihkelson

Maailma suurima parlamendihoone, Rumeenia parlamendi istungitesaali lagi

Bukarest on kuulus selle poolest, et seal asub maailma suurim parlamendihoone. Suurusehulluses ei saa siiski mitte Rumeenia rahvast süüdistada, vaid ikka kommunistlikku diktaatorit Nicolae Ceaușescu’t, kes 1984. aastal asus hoonet enda tarbeks ehitama. Lõplikult valmis see siiski alles 1997. aastal, 8 aastat pärast diktaatori hukkamist. Selles 84 meetrit kõrges ja 66 000 ruutmeetril laiuvas hoones on 1100 ruumi. Parlamendi kahte kotta on valitud aga vaid 136 senaatorit ja 329 saadikut. Ruumi jätkub kõigile küllaga, nagu ka detaile, mida kaamerasilma püüda.

Rumeenia parlament I Foto: Marko Mihkelson
Marko Mihkelson

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kaks korda kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (35)