Enn Kunila: edu toob meeskonnatöö & pühendumine

Enn Kunila I Foto: erakogu

EY Eesti Aasta Ettevõtja konkursil sai Enn Kunila elutööpreemia, vahendame temaga tehtud intervjuud, milles ta jagab oma mõtteid tööst ja elust. Intervjuu ilmus algselt portaalis majandus.ee.

Suure preemia saamise puhul on tavaks küsida, mida inimene sel hetkel tundis. Ega vist teiegi sellist tunnustust oodata teadnud?

Elutööpreemia tuli minu jaoks tõepoolest väga ootamatult ja sellest teada saamise hetkel ei osanud sellest midagi arvata. Veidi hiljem käivitas see aga paratamatult mõtted möödunud aastatele. Õige varsti, aastal 2020 tähistan oma töömehetee 50ndat tähtpäeva. Sellele lisandub veel kooliajal tehtu. Esimest ametlikku palka sain juba peale esimese klassi lõpetamist, kui läksin koolivaheajal koos sõpradega Saue sovhoosi rohimis- ja kõplamistöödele. Nii kestis see kogu kooliaja. Saadud teenistus kulus peamiselt riiete ja muu hädavajaliku soetamiseks. Ka kodus olid mul kindlad töökohustused. See kõik oli aga loomulik elu osa ja keegi kedagi sundima ei pidanud. Kodus toonitati alatihti, et tuleb olla tubli ja töökas ning et ainult visadus ja pühendumine viib sihile.

Täna võin kindlalt väita, et minu lapsepõlvekodul ja seal valitsenud põhimõtetel on kõiges järgnevas olnud oluline osa. Lisaks tööarmastusele on minu lapsepõlvest alguse saanud ka laiapõhjalisem kultuurihuvi. Ema võttis mind juba hästi varakult kaasa näitustele, kontserditele, ooperisse, kohvikusse. Praegu meenutan seda tänutundega, sest nagu hiljem aru olen saanud, ei olnud see tol ajal sugugi tavaline. Nagu ka see, et jõuluõhtul kuusel küünlaid põletati ja piibliteemadel räägiti. Esimese õppetunni turumajanduse mõttes sain ka varakult, siis kui meie Nõmme kodu ehitati. Oli väga raske aeg ning majandamisega hakkama saamiseks tuli teha tõsiseid jõupingutusi ja oluliselt igapäevase elu osas kokkuhoidlik olla.

NG Investeeringud 1997 I Foto: erakogu

See elutööpreemia on kindlasti tunnustus kogu investeerimis- ja valdusfirma NG Investeeringud kontsernile ja tema inimestele. Järgmisel aastal tähistame oma 25ndat sünnipäeva ning kokkuvõtlikult võib öelda, et meil on läinud hästi. Ja seda eelkõige tänu inimestele, kes meie ettevõttesse panustanud on. Meie edu valemis mingit imerohtu ei ole olnud. Aidanud on ikka visa töö ja tõsine pühendumine. Väga oluline on olnud pidev kursis olek ettevõtlusmaastikul toimuvaga ning sellest tulenevalt kaalutletud investeerimisotsuste tegemine või tegemata jätmine. Numbrid ja arvestused majandustegevuses on väga olulised. Aga samuti oleme pidanud tähtsaks oma tunnetust otsuste langetamisel. Meile on olnud omane konservatiivne joon ja oleme oma investeeringuid pigem hoidnud ja arendanud ning harva midagi müünud

Kuidas sõnastaksite edu retsepti? Kas olulisem on oskus raha lugeda või hoopis inimestega hästi läbi saada või peab olema veel midagi, mida seletadagi ei oska?

Väga tähtsaks pean meeskonnatööd, head läbisaamist ja üksteisemõistmist lähedaste äripartnerite ja ettevõtete juhtide vahel. Meil on selles osas hästi läinud ja õnne olnud. Meeskond, kellega alustasime ehk Jüri Käo (juhatuse esimees) ja Andres Järving, jätkab ka täna. Kahjuks on meie hulgast lahkunud neljas äripartner Indrek Vanaselja. 2017. aasta seisuga töötab meie kontsernis ligi 4900 inimest ja müügitulu oli 784 miljonit eurot. NG Investeeringute kontserni kuulub kokku 28 tütarettevõtet Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.

Meie ettevõtetel on märkimisväärne osa Eesti majanduses. Arvan, et pea kõik Eesti inimesed teavad ja tunnevad meie kontserni ettevõtteid ja kaubamärke nagu Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Selver, Viimsi Keskus, Liviko, Balbiino, Kitman Thulema, Kia Motors ja teised. Tunneme uhkust oma ettevõtete, toodete ja teenuste üle, millest mitmel on olemas pikaajaline traditsioon. Teeme ka edaspidi kõik selleks, et Eesti inimesed neid jätkuvalt hindaks ja et meie ettevõtete toodangust peetaks lugu ka väljaspool Eestit. Tegutseme selle nimel, et meie ettevõtted oleksid veelgi rahvusvahelisemad. Eksporditeemad on meie kontsernis erilise tähelepanu all.

Tulevikuvisiooni silmas pidades on kontserni üheks olulisemaks väljakutseks uue Tallinna Kaubamaja projekti arendamine.

Sellest peab saama Tallinna kesklinna arenduse oluline maamärk, kaasaegne kaubamaja, mille üle tunneme uhkust nii meie ise kui Tallinna külalised. Kaubamaja pind suureneb praegusega võrreldes 2,5 korda ja brutopinnaks saab 57 000 ruutmeetrit. Kui kõik läheb hästi, loodame töödega alustada 2020. aastal. Ehitus toimub etapiviisilisena ja peaks valmima 5-7 aasta jooksul.

Oleme oma meeskonnaga olulisel määral paljude aastate jooksul kaasa löönud ka Eesti ettevõtlusorganisatsioonide tegevuses. Olin kaheksa aastat Eesti Toiduliidu volikogu esimees, sama pikalt Tööandjate Keskliidu volikogu liige ning kuus aastat Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige. Meist kõige suurem roll ühiskondlikus tegevuses on olnud Jüri Käol, kes oli pikki aastaid Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees ja Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse aseesimees.

Meie omavahelise tööjaotuse järgi olen AS Liviko, AS Balbiino, TKM Kinnisvara, OÜ Roseni Majad ja OÜ Roseni Kinnisvara nõukogu esimees. Ühtlasi kõigi NG Investeeringute gruppi kuuluvate ettevõtete nõukogu liige. Meie edule on kindlasti kaasa aidanud see, et oleme oma ettevõtetele olnud alati lähedal, ettevõtete juhtidega igapäevaselt tihedas kontaktis. Iga kuu toimuvad kõikide ettevõtete nõukogu koosolekud ja nende ärajäämist võib põhjustada vaid maavärin, mida veel juhtunud ei ole. Ettevõtlus on valdkond, mis saadab inimest alati, nii argi- kui pühapäeval, nii päeval kui öösel.

Teil on töö kõrval ka mitmeid harrastusi, millest enim tuntud on kunsti kogumine ja eksponeerimine, mis samuti teenitult ühiskonna tähelepanu ja tunnustuse pälvinud.

Lisaks töötegemisele vajame me kõik puhkust ja vaheldust. Ka selles osas tunnen, et olen õnnelik inimene ja pärinud lapsepõlvest erinevaid kultuuri- ja spordihuvisid, mis ajaga on ainult süvenenud ja võimaldanud pingsa töö kõrval kosutavat vaheldust. Tegelemine kunsti ja spordiga on minu jaoks tõeline puhkus. Sel aastal tähistan oma kunstikollektsiooni 25ndat aastapäeva. Loomulikult on see saanud võimalikuks tänu tööle ettevõtluses. Ehkki kunsti soetasin endale kodu kaunistamiseks juba õige varakult – esimeste võimaluste tekkimisel. Nüüd on juba ammust aega kunstiharrastus omaette missiooniks kujunenud, tutvustamaks Eesti 20. sajandi alguse klassikalist maalikunsti nii Eestis kui väljaspool.

Nende aastate jooksul on toimunud üle 20 näituse, nendest 4 välisnäitust ning välja on antud hulgaliselt kunstiraamatuid. Eelmisel aastal oli kolm minu kunstikollektsiooni näitust: Firenzes „Põhjala visioonid“, Kärdlas „Eesti kunstnike rännakud“ ja Kuressaares Saaremaa ooperipäevade raames „Põhjamaa suvi. Olev Subbi aktimaalid“. Samuti osalesin oma kunstikollektsiooni seitsme tööga Konrad Mägi maalide suurnäitusel Roomas. Lisaks andsime välja Eero Epneri kirjutatud eluloolise raamatu „Konrad Mägi“, mis praeguseks on tõlgitud inglise, itaalia ja prantuse keelde, ning mida on saatnud suur lugemishuvi.

Käesoleval aastal on juba toimunud üks näitus Kärdlas: „Olev Subbi aktimaalid ja Lurich“. Hetkel toimub Tallinna raekojas näitus „Rõõm linna südames“, mis on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ning mis jääb avatuks kuni 1. maini. Tänase päeva seisuga on seda näitust külastanud juba 9000 inimest. Alates 19. maist avame näituse „Traditsiooni sünd“ Tartu Kunstimuuseumis ning juulikuus korraldame taaskord näituse Saaremaa ooperipäevade raames: „Muusika ja teater Eesti maalikunstis“.

Paneb imestama, kuidas te seda kõike oma ettevõtete juhtimise kõrvalt jõudnud olete. Teil peab ikka kõvasti tahtmist ja jaksu olema.

Kogu see suuremahuline töö Eesti kunsti tutvustamisel on saanud teoks ainult tänu professionaalsele meeskonnale. Väga palju aastaid oli meeskonna peamiseks nõuandjaks hea sõber, maalikunstnik Olev Subbi. Tänasel päeval kuuluvad meeskonda kuraator ja kunstiteadlane Eero Epner, kujundaja ja kunstnik Tõnis Saadoja ning disainer Tiit Jürna. Kollektsiooni igapäevast tööd juhib minu abikaasa Maris.

Jätkuvaks oluliseks missiooniks on Konrad Mägi fenomeni tutvustamine ning oleme käivitanud tõsise operatsiooni tema kadunud tööde otsimiseks üle maailma. Samuti on minu elus olnud tähtsal kohal sport. Nooruses mängisin kümme aastat lauatennist ning sealt edasi olengi peamiselt pühendunud tennisemängule. Koos Sven Evinguga oleme tulnud kolmel korral ka Eesti seenioride meistriks paarismängus. On heameel tõdeda, et tenniseharrastust saame nautida täiel rinnal kogu perega. Meie peres mängivad hästi tennist nii naine kui lapsed. Sport aitab hoida toonuses ja vaimu värske.

Nüüd veidi ka majandusest. Kas Eestis toimuvate protsessidega olete praegu rahul?

Küsisin lapsepõlves oma onult, kes oli ametilt ehitusinsener, väga erudeeritud mees ja minu suur eeskuju: „Mis vahe on sotsialismil ja kapitalismil?“. Sain sellise vastuse: „Sotsialismis on õigus mõelda ainult ühel, kapitalistlikus ühiskonnas mõtlevad aga kaasa kõik“. Nüüd on meil juba pikemat aega kõigil see võimalus. Kasutagem siis seda rohkem, see aitab kindlasti kaasa meie kõigi elukvaliteedi parandamisele.

Teades, et raha ei tule riigieelarvest, vaid läheb sinna peaasjalikult ettevõtlusest, tuleks kõigil, kellest see sõltub, vastavalt ka mõelda ja aidata kaasa ettevõtluse arengule ja majanduskasvule.

Valitsused kujundavad ettevõtluskeskkonna, kuid selle kujundamise aluseks peaks olema väga tihe, eesmärgile suunatud tegelik dialoog ühiskonnaga, sealhulgas ettevõtjatega.

Tänasel päeval ei tohiks kuidagi juhtuda, et õigus mõelda ja elu korraldada on vaid ühel poolel. Kogemuslikult soovitan rohkem pühenduda olulisemate küsimuste lahendamisel koostööle kõigi võimalike osapooltega ühise eesmärgi nimel. Tuleks rohkem arvestada elukogemust, praktikuid ja seni tehtut, mitte ainult keskenduda numbritele. Soovin, et oluliselt vähem oleks ülevalt alla vaatamist ja üleolevust. Rohkem aga tahaks näha seda, et oleks kellelegi alt üles vaadata.

Mida soovitate noortele, kes alles kavatsevad ettevõtlusse sukelduda või teevad selles valdkonnas esimesi samme?

Ettevõtja kasvatamine algab kodust. Head isikuomadused nagu ausus, töökus, empaatilisus, õpihimu tulevad elus ja ettevõtluses ainult kasuks. Spetsialistiks saab õppida, head isikuomadused tuleb endas kasvatada. Tänasel päeval on kindlasti kõige alus hea haridus ja haritus. Peab õppima suurelt unistama ja visalt liikuma oma eesmärkide poole. Nõua võimatut, saad soovitava. Olulisem kõigest on pühendumine ja partnerite leidmine, kellega on üks vereringe ja hingamine.

Minu kolm põhilist soovitust ettevõtluses on pühendumine, pühendumine ja veelkord pühendumine.

Allikas: intervjuu on algselt ilmunud portaalis majandus.ee