Toomas Kärner: tehnoloogia muudab sportimise & sellele kaasaelamise palju ägedamaks

Google’i ja Apple’i rakendusepoodidest leiab täna sadu äppe, mis kasutajale liikumis- ja sportimisalaseid kokkuvõtteid koostavad ning nõu jagavad. Põhimõtteliselt moodustavad nutikellad, aktiivsusmonitorid ja nutitelefonid ning nendesse alla laaditud spordiäpid koosluse, mis täidab paljude inimeste jaoks personaaltreeneri ja nõuandja rolli.

Kuigi tarkade seadmete ja lahenduste abil saab juba täna jälgida oma liikumist ja kalorikulu, lugeda samme või jooksudistantsi pikkust, mõõta pulssi jne, siis tegelikult on see kõik jäämäe veepealne osa. Nn targa spordi areng ja jõudmine massidesse on oma tõelist hoogu alles sisse saamas.

Mida aeg edasi, seda võimekamaks meie nutikad kaaslased muutuvad ja laiemaid valikuvõimalusi pakuvad. Koos sellega kasvab ka andmete hulk, mida me oma igapäevaste tegemiste ja liikumiste kohta teada saame. See omakorda loob pinnase täiesti uutele teenustele ja lahendustele. Näiteks pakub nutiseade sulle päeva lõpus välja, milliseid toiteaineid sa vajad ning millise kaupmehe käest ja millise hinnaga sa neid saad.

Tehnoloogia inspireerib ja motiveerib targemalt sportima

Ilmselt näemegi juba lähemal ajal personaalseid lahendusi, mis teevadki iga päeva lõpus inimesele tema liikumisest ja/või sporditegemisest kokkuvõtte ning jagavad just sellele inimesele vajalikke soovitusi, mis arvestavad tema toitumist, kehakaalu, tarbitud süsivesikute, valkude ja rasvade hulka ning kulutatud kalorite kooslust. Selline lahendus oleks ju täitsa põnev, kus inimese liikumis- ja sportimisinfo põhjal pannakse kokku tema n-ö avatari profiil ja kus on näha nii läbitud distantsid, osaletud võistlused, parimad jooksu-, suusa- või ujumiskilomeetrite ajad jne. Neid andmeid saaks siis inimene ise vastavalt oma äranägemisele kasutada, jagada soovi korral sõprade, tuttavate või treeningkaaslastega ning miks mitte ka erinevate teenusepakkujatega, kes selle põhjal personaalseid soovitusi, teenuseid ja tooteid saaksid soovitada ja jagada.

See loob täiesti uue võimaluse ja mooduse meil oma liikumis- ja tervisenäitajaid koguda ning kasutada. Samuti saaks nende andmete baasil kerge vaevaga spetsiifilisemat nõu küsida näiteks treenerilt või perearstilt.

Kunagi varem pole suurel hulgal inimestel sellist võimalust olnud. Ühest küljest on see kindlasti inspireeriv, kui sul on näha oma läbitud kilometraaž, kulutatud kalorid ja muud sarnased saavutused; teisalt on sel ka motiveeriv mõju, mis suurendab veelgi soovi panustada liikumisele, spordile ja tervislikule eluviisile.

Tark sportimine on tegelikult palju laiem mõiste kui vaid üksikisikutele suunatud lahendused.

Väga oluline on ka kõik see, kuidas muuta erinevate spordivõistluste jälgimine näiteks telepildi vahendusel laiemale auditooriumile võimalikult atraktiivseks ja kaasahaaravaks. Taaskord tulevad mängu erinevad andmed, mida publikule pakkuda. Olgu see siis rattavõistlusel osaleja kiirus, pulss, väntamisega tekitatav vattide määr või mõni sootuks teine näitaja. See omamorda võimaldab kõrvutada erinevate sportlaste näitajaid ning muuta võistlust veelgi informatiivsemaks ja vaatemängulisemaks. Ning täitsa võimalik, et näeme peagi ka poksikinnastesse või jalgpalli paigaldatud andurite abil, kui tugevaid lööke nad jagavad või vastu võtavad. Võimalusi on piiritult.

Kolmas mõõde targa spordi juures on see, kuidas võistluse käigus kogutavaid andmeid koheselt ka võistluse jälgijatele ning osalejatele pakkuda. Nii, et näiteks jooksudistantsil osaleja saaks hiljem nutiseadmest vaadata, kuidas ta ise distantsil edenes, kus paiknes ta võrreldes oma sõpradega ja teiste osalejatega võrreldes, millised olid tema kilomeetriajad võrreldes teiste osalejatega jne. Ühtteist on selles vallas plaanis ja oodata näiteks tänavu esimest korda Eestist toimuva Ironman Tallinna raames, mille tahame muuta tehnoloogia toel tõeliselt targa spordi võistluseks.

Hea näide on ka Kääriku Spordibaas, kus on juba lähitulevikus plaanis ära kasutada asjade interneti ehk IoT (internet of things) valdkonna andmekogumise võimalusi ning pakkuda spordibaasi külastajatele, olgu nendeks profi- või hobisportlased, väga kvaliteetseid analüüsitud terviseandmeid. Näiteks, kui spordihuviline läheb nädalaks Käärikule, saab endale külge erinevad andurid, mis kaardistavad ära tema toitumise, liikumise, südametöö, kehakaalu, geenid, verepildi jne. Nädala lõppedes on andmetest moodustunud tervikpilt, mis näitab ära kui tervislikult inimene elab ning kas on vaja teha oma toitumises või liikumises mingeid muudatusi. Kõigi nimetatud andmete kogumiseks kasutatakse spetsiaalset IoT platvormi.

Huvitavaid näiteid tehnoloogilistest lahendustest

See, milliseid tehnoloogilisi lahendusi spordisõbrad juba täna kasutavad, sõltub nii inimese eesmärkidest, senistest kogemustest kui ka harrastatavast spordialast. Mõned näited siinkohal.

  • Strava.com

Aprilli alguses viibis Eestist pärit ca sajaliikmeline seltskond Hispaanias toimuvas ratta- ja triatlonilaagris, kus paljude osalejate tavapärasesse varustusse kuuluvad pulsivööd ja Garmini nutiseadmed. Osa inimesi kasutab rataste peal täiendavalt ka võimsusandureid. Kui trenn on tehtud, laetakse kogutud info www.strava.com keskkonda, kus seda saab jagada treeningkaaslastega, vaadata, kes sai millisel rajalõigul parima aja jne. Samas keskkonnas saab teostada treeningu järelanalüüsi ning planeerida oma edasisi rattamarsruute vastavalt populaarsematele treeningdistantsidele.

  • MyAsics.com

Nii mõnigi pikemaks jooksudistantsiks valmistuja on leidnud endale sobiva abilise MyAsics veebilehe näol. Tegu on suhteliselt targa portaaliga, kus saab oma plaane seada näiteks maratonidistantsi tarbeks ning mis jagab kasulikke soovitusi, millal ja mis staadiumis on mõistlik trenni teha.

  • Myfitnesspal.com

Veel üks äge soovitus on myfitnesspal.com, mis on äpipõhine toitumisõustaja. Rakendusse saab sisestada kõik enda poolt tarbitud toidud ning koheselt kuvatakse kasutajale ülevaade, palju on ta erinevaid toitaineid päeva jooksul tarbinud. Ühtlasi oskab tark rakendus öelda, kui palju ning mida oleks päeva jooksul veel mõistlik süüa ning millises seisus üldse inimese toitumine on.

Kokkuvõttes

Nutiseadmed on suurepärane vahend lisatunnetuse tekitamiseks, kuid kõige paremini tunneme oma keha võimeid siiski me ise. Tore, kui inimesed spordivad ja veel toredam, kui neid abistavad seejuures tehnoloogilised vidinad. Kuigi tehnika ei saa asendada sajaprotsendiliselt inimlikku treenerit, aitab see targalt treenida, kogudes andmeid ja statistikat ning muutes meie sporditegemise kvaliteetsemaks.

Koostöös Teliaga avaldab Edasi artiklisarja, mis aitab tehnoloogiat inimkeelde mõtestada ning selgitada, kuidas uued tehnoloogiad muudavad meie elu ja tegemisi tulevikus.

Toomas Kärner

Toomas Kärner on Telia Eesti asjade interneti valdkonna juht. Loe artikleid (1)