Kadri Kroon: seda kassid ostaksid ehk mida joob veinielamuse saamiseks veinifriik

Kõiki veine on nagu proovitud. Tahaks uusi maitseid, saada kordumatu elamuse osaliseks. Pakun välja kaks täiesti teistsugust kiiksuga veini. Mõlemaid ühendab pikk laagerdumine õhukese pärmikihi all. Nende unikaalsed, kohati väga värvikad (loe imelikud) maitsed on hetkel sommeljeede ja veinifriikide hulgas soosingus. Veinide kallal saab pikalt mediteerida ja maistete üle arutada. Nad seisavad pudelis avatuna muutumatuna vähemalt terve kuu.

Fino šerri

Esimeseks võtan ette Andaluusia pärli Fino šerri. Hispaania šerri on kangestatud, kompleksne, soolane. Mineraalsus avaldub šerris austrikarbivee ja kriidist tolmuse tahvlilapi näol. Lõhnas on tunda röstitud soolamandlit. Pärmi mõjust jääb veini kerge kopitanud vanaema kartulikeldri lehk. Jah, see on fino puhul positiivne noot. Fino šerri ei meenuta millegagi sinu igapäevast Sauvignon Blanci ega Pinot Grigiot.

Inocente Single Vineyard šerrit toodab Jerez DO alal Bodegas Valdespino. Antud joogi teevad kordumatuks mitmed seigad. Esiteks on Bodegas Valdespino Jerez de la Frontera piirkonna üks vanimaid tootjaid. Perekonna ajalugu algab juba 13.sajandist, mil üks nende esiisadest aitas linna mauride käest päästa ja sai vastutasuks endale kuningalt maavaldused. Kuningatega seob neid tänapäeval mitme kuningakoja ametliku šerritarnija tiitel. Traditsioonide jätkajana pannakse rõhku vanade ajalooliste valmistusmeetodite järjepidevuse säilitamisele. Viimase šerrimajana kääritatakse Fino vanades 600 liitristes Ameerika tammest tünnides. Kääritamisel ei lisata tehislikult toodetud laboripärmi, vaid kasutatakse viinamarja enda naturaalset pärmikultuuri. Moodsas tootmises seevastu leiab kääritamine aset roostevabas terases nõudes ja see vähendab suuresti šerri isikupära.

Palomino viinamarjad Inocente šerri jaoks tulevad ühest aiast Macharnudo Alto alalt, mis asub kõrgemal merepinnast ja viinamarjad sellel põllul on üle veerandsaja aasta vanad. Pinnaseks on muidugi kuulus valge albariza, millest enamuse moodustab kriit, sekka lubjakivi, liiva ja savi.

Peale fermentatisooni jäetakse noor jook paariks kuuks tammevaati. Seejärel leiab aset kangestamine kuni 15,5 kraadini. Hiljem, laagerdumise käigus, lendub väike osa alkoholist õhku, inglitel on ju ka vaja midagi juua. Kuni aasta veedab vein ülemisel solera süsteemi real ehk sobretablal. Seal veini segamist teiste solera korrustega ehk criaderadega ei toimu. Antud fino puhul on keldris kümme rida ehk criaderat üksteise otsas. Igas reas on omakorda 70 tammevaati. See on ebatavaliselt kõrge ja pikk solera süsteem.

Pidevalt toimub veinivaatidest pärmikihi ehk flori alt veini väljavõtmine ja teise vaati valamine. Finot pannakse pudelisse kaks korda aastas. Keskmiselt on pudelisse minev vedelik kümne aasta vanune.

  • Lõhn ja maitse

Lõhnas on vürtsidest esil tammest tulevat vanilje ja kuivatatud hein. Mitmetahuline pikalt vaadis aega veetnud vein on suus eelkõige soolatud rohelise oliivi moodi. Edasi tunneb õuna ja tsitruselisi. Maitse on Finol tuhkkuiv. Lõpus avaldub kerge pähklinüanss. Finoga koos tarbimiseks passivad tapased, oliivid ja mandlid. Suurema söömingu korral valige fino saatjaks austrid, mereannid, anshoovis. Jooge finot kindlasti külmana. Fino nautimise plusspooleks on kindlasti selle keeruliselt valmiva joogi sõbralik hind. Veini leiab Liviko poest.

Vin Jaune

Teiseks pakun välja Vin Jaune’i ehk ”kollase veini.” Burgundiast itta jäävad Jura mäed ja Arbois linn, teisel pool piirnevad need Šveitsiga. Siinkandis tehakse lisaks heale tavaveinile väga erilist Vin Jaune’i.

Château-Chalon

Vin Jaune moodustab kogu Jura piirkonna toodangust ainult 5%. See on olemuselt sarnane šerriga, aga kangestamata. Piirkonna apellatsioonideks on Arbois, Côtes du Jura, Etoile ja Château-Chalon. Viimases tehakse ainult Vin Jaune’i ja see on kõige hinnatum ja rangemini reguleeritud piirkond. Kuigi nimi viitab mõisale, on tegu siiski küla nimega. Sealt on pärit ka minu valitud veinipudel.

Viinamarjaks on legendaarne Savagnin. Šveitsi poolel tuntakse marja Heida nime all. Savagnini marjad on väiksed ja nende korje hiline. Savagnin annab äärmiselt kõrge happega veini. Algselt käib veinitegemine ikka samamoodi.

Mitme kuu roostevaba laagerdumise käigus leiab aset malolaktiline käärimine, mis muudab järsu happe pehmemaks. Peale aastast laagerdumist läheb vein Burgundia tammevaatidesse, mis on 5-50 aastat vanad. Need vaadid ei ole ääreni täis nagu tavaveini puhul, vaid üles jäetakse umbes kümne liitri jagu vaba ruumi õhu juurdepääsuks. Algne oksüdatsioon peatub, sest pinnale tekib õhuke pärmikiht. Pärmikile ehk prantsuse keeles voile on otseselt vastutav omapäraste veiniaroomide ja maitsete arengu eest. Vein saab ääretult täidlane, intensiive ja püsiv.

Algaja veiniinimese jaoks on esmased aroomid kindlasti ehmatavad.

Vin Jaune’i minimaalne tammelaagerdusperiood on reeglite järgi kuus aastat. Olulist rolli mängivad keldri tingimused. Kuivemas keldris haihtub rohkem alkoholi. Keldreid tuleb pidevalt õhutada, et soovitud laagerdustulemust saavutada ja veini mitte äädikaks ära lasta. Vin Jaune’i jaoks on loodud eriline Clavelini pudel, mis mahutab 62 sentiliitrit veini. See on kogus, mis jääb ühest liitrist veinist alles peale kuut aasta laagerdust.

  • Lõhn ja maitse

Henri Marie on Arbois’ kandis veini teinud juba 17.sajandist, täpsemalt samast aastast kui Tartu Ülikool asutati. Praegu toodab firma poole kogu apellatsiooni vin jaune’ist. Henri Marie Château-Chalon’i Vin Jaune on noppinud ülemaailmselt veinivõistlustelt üle 200 medali. Hetkel müügis olev 2007. aastakäigu oma on kuldse värviga. Esmamulje on pärmine, soolane, röstine ja kreemine. Puuviljadest on esil pirn. Aniisised maitsed avalduvad fenkoliseemnete näol. Vürtsidest eristab selgelt ingveri.

Kas olete varem joonud veini, mille puskarised noodid meenutavad grappat? Veinist hõngub viski sarnast turbalõhna ja lõppu tekib männivaigu aroom. Vin Jaune on väga hea juustukaaslane. Kohalikke juuste jagub Juras kuhjaga. Kuulsaim neist on Comté. Ainukese miinusena Vin Jaune’i puhul on selle kallis hind. Antud tootja veini saate kätte 40 pluss euro eest. Veini leiab eDrinksi poest.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (28)