Kõigil, kes finantsturgudega esialgset tutvust teevad, kipub tasapisi tekkima küsimus, miks indiviididena täiesti mõistlikud inimesed mingitel hetkedel massis näivad sõna otseses mõttes aru kaotavat? Sageli on ka üllatav, et kuidas mina, muidu ju täiesti mõistlik inimene, sain nii rumal olla, et osalesin enda kapitalile selgelt vaenulikes protsessides, võtsin liigseid riske ning uskusin keda iganes (autoriteeti), kes parajasti minu investeerimistegevusega seotud teemadel midagi kindlas kõneviisis väitis?

Tegelikult näib olevat inimlik, et oma isiklikule ebakindlusele leitakse lahendus läbi kuuluvustunde tekitamise ja läbi nn. grupimõtlemise. Mainitud nähtust kirjeldas aastal esmakordselt tõsisemalt 1972 Yale’i ülikooli professor Irving Janis. Janis suutis määratleda kolm grupimõtlemise reeglit, mis suudavad päris hästi kirjeldada, kuidas ja miks inimesed loobuvad ratsionaalsetest argumentidest ning otsustavad uskuda narratiive, millel puudub reaalsusega kokkupuude. Grupimõtlemine loob meeldiva teineteisele pideva õlalepatsutamise keskkonna, kus välditakse konflikte ning mille puhul lähevad kaotsi ka individuaalsed kvaliteetsed mõtted ning loovus.

Peeter Koppel

Peeter Koppel on on varahaldur, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Peeter on Redgate Wealth’i investeeringute valdkonna juht. Loe artikleid (79)