Kristel Randrüüt: liha võtmine ja munade pühitsemine

Kogu vaikse nädala jooksul toimuvad linnatänavatel Kristuse kannatuslugu kujutavad protsessioonid. Rongkäigud, milles kantakse pühakujusid ühest katedraalist teise, pööravad elukorralduse pea peale ja peatavad linna tavapärase elu nädalaks. Sajad vennaskonnad on aasta otsa pühendunult valmistunud. Foto: Shutterstock

Ülestõusmispühade tavad erinevad kultuuriti, ulatudes lihtsatest peretraditsioonidest kuni suursuguste religioossete tseremooniateni katoliiklikes maades. Järgnevalt väike pilguheit maailma värvikamatele ülestõusmispühade traditsioonidele: Guatemaalas, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Poolas, Saksamaal, Norras ja Filipiinidel.

Ülestõusmispühi tähistatakse igal aastal pühapäeval pärast kevadise pööripäeva esimest täiskuud. Pühad võivad olenevalt aastast langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini. Ehkki pühad on kristlikud, keskenduvad põhiliselt Jeesuse ristilöömisele, mahamatmisele ja kolmandal päeval ülestõusmisele, leiab paljudes ülestõusmispühadega seotud kommetes ning sümbolites seoseid paganlike viljakusriitustega. Näiteks elu ja uue alguse sümbol – muna – oli kasutusel juba enne Kristuse sündi. Mune armastavad värvida kevadpühade puhul ka mitteusklikud. Argikeeles kutsutaksegi neid pühi munadepühaks.

Kristel Randrüüt

Kristel Randrüüt on paljudele tuttav kui Tigu Kristel, kes pidas Tallinnas 10 aastat legendaarset mereandide ja pärimuskulinaaria poolest tuntud vinoteek-restorani. Juba mitmeid aastaid tagasi soetas ta vana maja koos lopsaka aiaga Portugali ja võõrustab seal Tigu kombel külalisi. Aeg-ajalt satub ka Eestisse, kus iga kord püüab ette võtta mõne pop-up-ürituse. Toidu-, veini ja reisimõtteid jagab ta oma blogis tiguteek.com. Loe artikleid (14)