Hommikusöögilauas juureldes, millest sel korral kirjutada, vaatan taldrikut ning vastus vaatab mulle vastu.

Toidust pole ma eriti siin juttu teinud, ometi on kõige keerulisematel aegadel just kokkamine olnud minu esimeseks ja vaat et kõige olulisemaks õlekõrreks: Lev ja Leevikese nimelise kodurestorani avamine ajal, kui oma fopaa tõttu töötuks jäin, või Voronja galerii menüüsse kardemonivahvlite lisamine, mis nüüd juba üheksal suvel on aidanud meil galerii tegevust finantseerida.

Mäletan, kui õnnelik ma olin, kui Voronja köögis sai leiutatud uusi retsepte, kuna kohalikus poes nappis toidukraami ning tuli hakkama saada sellega, mida aed või mets pakkus. Nõnda sündisid Voronja köögis omajagu kuulsustki kogunud rabarberiborš ja kukeseeneseljanka. Meenub ka väike pettumusenoot, kui aastaid hiljem vanausuliste köögipärimust uurides selgus, et rabarberit pandi borši sisse juba aastasadu tagasi ning seeneseljankatki tegid kohalikud paastu ajal juba ammu enne mind. Eks tehti omal ajalgi süüa sellest, mida loodus pakkus, loogiline ju.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (43)