Meie aju pole loodud istumiseks, vaid liikumiseks. Aju verevarustus on otseselt seotud meie liikumisaktiivsusega. Aktiivselt liikudes käib veri kogu kehas ringi ja nii jõuab ajju rohkem hapnikuga rikastunud verd. Efektiivselt toimiv vereringe, mis varustab aju hapniku ja toitainetega, on seega meile tähtis kognitiivsete võimete tagaja.

Liikumise tähtsusest on kirjutatud ja kirjutatakse edaspidi üha enam artikleid, kuna vähene liikumine on hakanud üht osa inimkonnast äga oluliselt mõjutama. Mitte ainult aju verega varustamine, vaid ka terve rida muid terviseriske kaasneb nimelt meie istuva elukorraldusega.

Seevastu ka juba mõõdukas igapäevane liikumine aitab tohutult tervist hoida. Lisaks hapniku ja toitainetega varustamisele aitab aeroobne liikumine kaasa neuronite kasvule ja paranemisele. Liikudes vallanduvad organismis head enesetunnet loovad neurotransmitterid – serotoniin, dopamiin, endorfiinid –, mis on kõik legaalsed mõnuained tasuta otse meie kehas. Pole siis ime, et nii mõnigi jääb liikumisest sõltuvusse. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes liiguvad päevas rohkem kui 4000 sammu, on õppimise, mälu ja kognitiivsete funktsioonide eest vastutavas ajupiirkonnas – hipokampuses – tervem ajukude. Vananedes see ajupiirkond kahaneb, tuues kaasa suurema dementsusriski.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (42)