“Ma ei kahtle, et lavastuse tegijad suudavad neil teedel ise hästi orienteeruda – küllap on nad enda jaoks kõik teose osised mõtestanud, aga publikus istudes kipub järg käest kaduma, millega me siin parajasti tegeleme,” kirjutab Karin Allik.

Lavastus: Ekspeditsioon, “Eidos”. Dramaturgid Aare Pilv ja Jarmo Reha, lavastaja Jarmo Reha, valguskunstnik Siim Reispass, videokunstnik Aleksandr Mirson, operaator Sten-Johan Lill, helilooja Kiwa, kunstnik Urmas Lüüs. Laval Jarmo Reha. Esietendus 27. oktoobril 2023 Sakala 3 teatrimaja kammersaalis.

“Kas see on mingi eksperimentaalne tükk?” küsis sõber, kelle olin endaga Jarmo Reha “Eidose” etendusele kaasa kutsunud, vahetult enne Sakala 3 teatrimaja kammersaali astumist. Poetasin midagi teemal, kuidas “eksperimentaalne tükk” ei ole just parim väljend, ning vastasin, et täpsem oleks seda vast nimetada postdramaatiliseks teatriks, toetudes eelkõige kogemusele Reha eelmisest lavastajatööst. Aga kui vähe ma ka sõnu “eksperimentaalne” ja “tükk” teatri(kriitika) kontekstis ei salliks, siis tunnistan, et temal oli rohkem õigus kui minul. Eksperimendiks võib “Eidost” pidada, postdramaatiliseks teatriks pigem mitte.

Karin Allik

Karin Allik on teatrikriitik. Õpib Tartu Ülikoolis teatriteadust. 2020 nimetati ta Tartu Kultuurikandjaks aasta kultuurikajastaja kategoorias. Loe artikleid (13)