Täiemahuline sõda Ukrainas on kestnud juba üle pooleteise aasta ning paraku ei paista sellel veel lõppu. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu on läänemaailma senise käitumise jätkudes skeptiline, kas Ukraina ka senise toetuse jätkumisel seda teha suudab. Edasi “Nädala intervjuus” räägib Stoicescu, mis Venemaa päriselt maha suudaks murda ning miks lääs agressorit kardab. Intervjuu tegi Brent Pere.
Kui palju te praegu päevas Ukrainaga seotud uudiste tarbimisele aega võtate?
Ikka võtan, aga sõltub päevast, kui palju seal uusi uudiseid on. Iisraeli ja Palestiina konflikti on ka vaja jälgida ning muidki asju, mis maailmas toimub. Hiljuti jälgisin näiteks, kuidas Ungaris tähistati 23. oktoobril 67 aasta möödumist Ungari ülestõusu algusest. See, mida ma kartsin, oli tegelikult isegi hullem: peaminister Viktor Orbán ei pidanud küll avalikku kõnet, aga esines valitud seltskonnale ja võrdles oma sõnavõtus Ungari Euroopa Liidu liikmesust tolle ajaga. Brüssel olevat justkui tolleaegne Moskva, mis surub neile liberaalset demokraatiat peale. See oli päris õudne lugemine, kui aus olla. Toonane Moskva oli väga paha, aga praegune on väga hea. Kuid mis mul öelda, Orbán ei ole Imre Nagy, kes alustas ülestõusu ning seejärel arreteeriti ja 1958. aastal hukati. Ta on ju János Kádár, kes valitses 1956. aasta novembrist kuni 1989. aastani ja oli Moskva käsualune, suur Kremli peremeeste sõber. Meil on uus János Kádár.
