Kas taimed juhivad ja kasvatavad meid või on see ikkagi vastupidi? Kas inimesed “kasvatavad” linna või linn hoopis oma elanikke?

“Rohenäpp! Sul läheb ju kõik kasvama, mida mulda pistad, isegi kuivanud puuroigas!” Olen seda elu jooksul kuulnud sadu kordi ja ega ma tavaliselt vastu ka vaidle, vähemalt osaliselt see tõsi ongi. Nii kaugele kui ma oma lapsepõlve ka ei meenutaks, on alati seal kohal olnud taimed. Oma esimesed triibulised sain nelja- või viieaastaselt, kui üürimajas elades, peremehe peenrast lilled üles kaevasin ja meie akna alla istutasin. Vanematega metsas marjul või seenel käies vedasin alati koju mõne huvitava kujuga roika, aga tihti ka taime, mida püüdsin toas kasvatada, tavaliselt see siiski ebaõnnestus. Kolasin mööda naabermajade trepikodasid ja näpistasin siit-sealt taimepistikuid ning püüdsin neid taas kodus kasvama panna, siin oli õnnestumise protsent juba märksa suurem.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (47)