Jätkusuutliku eluviisi üheks osaks on teadlik osalemine globaalses aineringes. Kuna me peame iga päev sööma, siis osaleme aineringes nagunii. Võiksime seda teha aga palju teadvustatumalt.
Hea küüslauk on koduköögis nagu mesi või sibulad. Nende puhul tahan ma tingimata olla kindel, et tegu on puhtas keskkonnas kasvatatud ausa kraamiga. Kõige usaldusväärsem on loomulikult küüslauku ise kasvatada. Hea küüslauk on suurte küüntega ja viha täis, nii et kui toorelt hammustad, on pisarad taga. Küüslaugu kasvatamine ei ole keeruline. Nagu kõigil laugulistel, jääb ka küüslaugu saagikoristuse ja mugulate uuesti mahapaneku vahele vaid napp kuu või kaks. Alles augustis sai neid maast välja kaevatud ja oktoobri algul võiks küüslauguküüned uuesti mulda torgata.
Küüslauk ei ole mulla suhtes väga nõudlik. Parima saagi saab aga aednik, kes oma suurimad küüslauguküüned paneb kasvama hea drenaažiga päikesepaistelisse kohta. Kui küüslauguküüned on saanud sügisel mõni nädal enne suurte külmade saabumist mulda, jõuavad mugulad juba juurduda ja kevadel esimeste soojadega võrsed päikese poole sirutada. Selleks, et talvekülm neid ära ei võtaks, peaks küüned asetama parajalt 5–6 cm sügavusele ja pinna katma rammurikka komposti või sõnnikuga. Lisaks külma eest kaitsmisele on kompostil taimedele pakkuda veel palju muidki hüvesid.