Kõik Bondi-fännid teavad, et salaagendi lemmikjook on Dry Martini – shaken, not stirred. See on tänu Bondile kõige tuntum vermutil põhinev kokteil. Vermutist seekord juttu tulebki. Muuseas, kas teadsid, et ka Eestis tehakse vermutit?
Vermuti puhul on tegemist aromatiseeritud veiniga, mille kangestamisjärgne alkoholiprotsent jääb 15–18 vahele. Veini peab vermutis olema kolm neljandikku, see on kõige suurem vahe mõru amaro’ga, mis ei pruugigi olla veini baasil tehtud. Ürdileotamise teel rikastatud veini tarbiti juba Vana-Kreekas, kus seda tunti valmistaja Hippokratese nime järgi. Arheoloogilistel väljakaevamistel on sarnase veini tahkeid jääke leitud Hiinast, Iraanist, Egiptusest, Roomast ja paljudest muudest vana kultuurikihiga paikadest. Keskajal valmistasid toonikuna mõjuvat jooki mungad ja apteekrid organismi turgutamise eesmärgil. Nime sai kaasaegne jook aga saksa keele kaudu: joogi maitse alustala koirohi (ladina keeles artemisia, inglise keeles wormwood) on saksa keeli wermut.
Vermuti aromatiseerimiseks on kasutusel olnud üle kolmesaja erineva ürdi ja taimeosa (puukoor, juured, õied, mugulad jne), igal tootjal eksisteerib oma salajas hoitud ning pikalt paika timmitud maitsekombinatsioon. Siin on käsikäes üheaegselt viinamarjasus, koirohust pärit mõrusus, marjane magusus ja ürtidest tulenev herbaalsus. Baasvein valmib tavaliselt kohalikest viinamarjasortidest, seega on iga piirkonna vermut oma olemuselt unikaalne, alati mingit põnevat avastust pakkuv.