Erilist imetlust äratab tõsiasi, et vaatamata nii klassikalisele näidendile ja juba veidi aega mängitud lavastusele pole kaduma läinud mängurõõm kui väärtus iseenesest, ütleb kultuurikriitik Emilia Kõiv Ugala lavastuse “Kaheteistkümnes öö” vaatamise järel.
Lavastus: “Kaheteistkümnes öö”. Lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskujundaja Mari-Riin Paavo, videokunstnik Margo Siimon. Osades Oskar Punga, Margaret Sarv, Maarja Mõts, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Terje Pennie, Rait Õunapuu, Alden Kirss, Margus Tabor, Aarne Soro, Luule Komissarov ja Jaana Kena.
Vaevalt oskas William Shakespeare enne surma 1616. aastal arvata, et neli sajandit hiljem ikka veel tema näidendeid üle maailma mängitakse – ka paigus, mida tema elu ajal veel põhimõtteliselt olemaski polnud. Näiteks Eesti Vabariigis, Viljandi linnas (mis, tõsi küll, Shakespeare’i ajal juba täitsa omal kohal seisis), Ugala teatri suurel laval.
