“Enamik inimkonna ajaloo probleeme tulenevad samadest psühholoogilistest teemadest, kus inimesed ei suuda toime tulla oma sügavamate instinktidega,” leiab äsja Fotografiskas näituse avanud kunstnik Roger Ballen. Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse ballenesque’iks, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu ainulaadsele ja võimsale joonistuste, maali ning kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades nii uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Kunstnik Roger Balleniga vestles Fotografiska giid Elo Aun.

Avage meile palun veidi Tallinna Fotografiskasse tuleva näituse “Maailm Roger Balleni moodi” tausta. Kuidas see näitus sündis?

Näitus sai alguse Halle Saint Pierre’i muuseumist 2019. aasta septembris, ja mul oli suur soov just seal oma pilte näidata. Olen Pariisis mitu korda käinud ja Halle Saint Pierre on alati olnud üks minu lemmikkohti. Mulle väga meeldivad nende näitused: nad on keskendunud toorele, brutaalsele kunstile ehk art brut’ile. Ma ei nimetaks ennast art brut’i või autsaiderkunsti viljelevaks kunstnikuks, kuid minu fotosid saab art brut’iga seotult vaadelda mitmel viisil. Töötan nii-öelda autsaider-kohtadega ja inimmõistuse perifeeriaga, mis jääb peavoolu mõttemaailmast väljapoole.