Annika Arras: Kui gruusia pulmas pole käinud, pole päris Gruusiat näinud. 1.osa

Gruusia tants I Foto: Annika Arras

Veetsin möödunud aasta jooksul kokku neli kuud Kaukasuse mägede vahel, viimased kolm neist järjest. Kõige emotsionaalsem ja lärmakam elukeskkond, kus ma kunagi viibinud olen. Mulle meeldis … kuni mingi piirini, ja siis ma tahtsin koju.

Käisin Gruusia pulmas, nägin mägede poegi ja tütreid tõelises tkemali kastmes (Gruusia köögile omapärane hapukas ploomikaste). Matkasin mägedes, vaidlesin taksojuhtidega, vandusin Tbilisi liikluses, jõin chachat, tantsisin jalad villi, jooksin Borjomi metsades, uudistasin Vardzia mägilinnas, patsutasin lehmi Stepantsmindas, sõitsin autoga kuristike veerel, ujusin Mustas meres, pidasin tuliseid vestlusi (nii mägilammaste kui inimestega); nägin uksi paukumas, „karjuvas” kõneviisis koosolekut, heade inimeste valu ja vaesust, jõukate priiskamist, kogesin ülimat külalislahkust, teravad huumorimeelt ja oi kui paljut veel.

Annika Arras

Annika Arras on konsultatsiooniagentuuri Miltton kaasasutaja ja tegevjuht. Annika vastutada on äriarendus ja meeskonna juhtimine, aga ka vastutustundliku ettevõtluse suund, mille arengule Eestis ta kaasa aidata soovib. Sellest huvist lähtuvalt kirjutab ta praegu oma magistritööd, uurides ettevõtete vastutustundliku äritegevuse mõju ekspordi- ja investorsuhetele. Loe artikleid (7)