Milline juhtimisstiil on kõige parem, kõige tulemuslikum? Kaasav juhtimine? Coach’iv juhtimine? Autentne juhtimine? Spirituaalne juhtimine? Visiooniga juhtimine? Intuitsiooniga juhtimine? Või, hoidku jumal, äkki hoopis autoritaarne juhtimine? Vastus on… Ei tea. Täpsemalt – see sõltub.
Juhtimisstiilidest räägitakse enamasti kindlas kõneviisis. Igal koolitajal, konsultandil, teoreetikul on oma kindel veendumus, et just see eestvedamise mudel, stiil on parim. Sõnastatakse meeldejäävaid akronüüme, joonistatakse Venni diagramme jne. Küsimus tundub olevat lihtsalt selles, kes oma uskumust usutavamalt suudab esitada. Ent kurb lugu nende mudelitega kipub olema, et nad on vaid uskumused, mis ei lähe sageli päriseluga kokku. Nad elavad vaid meie kujutluspildis, meie lootuses ja igatsuses kergema elu järele. Miks?
Sest juhtimine ja eestvedamine on ülimalt kontekstipõhine. Mulle hirmsasti meeldib ka väljend, et juhtimine on kontaktsport: sa ei saa seda teha teoreetiliselt ja distantsilt. Ning kohtudes päriseluga, võivad enamik mudeleid puruneda kildudeks. Uskuda, et üks juhtimisstiil lahendab kõik probleemid, on ehk veidi naiivne ja võib valmistada hulga pettumusi.