Kaja Kann: millal on kohe?

Kaja Kann. Foto: Alissa Šnaider

Üks vastikumaid mälestusi lapsepõlvest on see, kui ema oli just toidu valmis teinud ja hüüdis akna pealt isale: “Sööma, sööma!” Isa hõikas vastu: “Kohe, kohe!” Möödus kümme minutit ja isa ei kusagil.

Ema hüüdis uuesti ja isa vastas, et tulen, tulen. Meie lapsed ootasime laua taga, toit jahtus ja isa ikka ei kusagil. Lõpuks lõi ema käega ja lubas meil sööma hakata. Et see söögi jutt nüüd veel enne õiget algust kohe ka ära lõpetada, peab ütlema, et tänasel päeval on koos söömine muutunud nii keeruliseks, et ma isegi ei püüa enam mitte. Iga inimene sööb seda, mida tahab, ja siis, kui tahab.

Selle “kohe-kohe” asjale ei suuda ma ikka veel lahendust leida. Mis see “kohe” siis tähendab? Mitte keegi ei tee ju midagi viivitamatult. Alati on enne mingi viiv, et eelmine asi ära lõpetada – no kui mitte terve asi, siis vähemalt üks vagu kartuleid lõpuni panna, käed pesta, ja siis saabub see kohe-hetk. Viiv kui silmapilk oleks sellisel juhul kartulivao pikkune.

Kaja Kann

Kaja Kann on kaasaegse tantsu koreograaf, tantsija ja treener, ZUGA ühendatud tantsijate ning OMAtsirkuse üks asutajaid. Tegutseb üha enam ka kultuuriajakirjanikuna ja kirjanikuna. Tema teine raamat "Tänavatüdruk" (2020) pälvis Tallinna Ülikooli kirjanduspreemiate jagamisel eripreemia. Loe artikleid (44)