Meediaülevaade, jõulu-eri: naabrid räägivad. 23. detsember

Jõulupuu Daugavpilsis I Foto: Artūrs Zaremba, AZarembA Foto

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Jõulureisimine käib väljakujunenud teid

Lisaks maanteedele saavad suure koormuse Soomes jõulude aegu ka lennu- ja raudteejaamad. Esimeste kaudu lahkutakse peamiselt toomapäeva aegu soojale maale päikese alla – reeglina Kanaaridele. Teiste kaudu aga toimub suurem osa siseriiklikust ühistranspordist ja just reedel-laupäeval. Maanteedel algas massilisem liikumine täna pärastlõunal ja kestab kogu reede. Tagasi koju saabutakse juba suhteliselt ühtlase voona 26.12 kuni 1.01. Loe edasi…

Venemaalaste pakid ummistavad Soome posti

Venemaalastel on saanud kombeks tellida oma online-ostude pakid Soome poolel piiri taga paiknevasse postkontorisse, kuhu nad siis ise üle piiri tulevad oma pakkidele järgi, kuna väidetavalt ei usalda nad Venemaa posti.

Näiteks piirilt 20 km kaugusel paikneva väikese Tohmajärve asula kahe postkontori pakikäibest pool moodustab selline postipakiturism ja piltlikult vedeleb postkontoris pidevalt autokoorma jagu H&M pakke venemaalastest klientide ootel. Ja seda sõltumata ka faktist, et H&M müüb oma riideid netis ka Venemaal. Loe edasi…

Jooksja jõulukalender

Soomes on tekkinud omaette jõulukalendritraditsiooni jooksjatele, mis tähendab, et iga päev läbitakse vastavalt kuupäevanumbrile ka vastav arv kilomeetreid, mis kokku teeb lõpuks 300km. Kui kellegile tundub tegemist olevat esimestel päevadel üle mõistuse lihtsa ettevõtmisega, siis päris lõpus on juba iga päev tegemist poolmaratoniga, mis tagab jõululauda istumiseks nii hea vormi kui söögiisu. Loe edasi…

Läti 

Kulinaarsed gurmeekingid Läti jõuludeks

Väljapakutud kingitused sisaldavad muuhulgas kanepiteed stressi vähendamiseks, karamelliseeritud tomatidzemmi, kivikuubikuid viski jahutamiseks, oinamunandeid koorekastmes ja erineva maitsega vahuveinilaadset kasemahla. Loe edasi…

Riias hakati ajama legaalset samakat

Riia Mežaparkis avati jõulhooaja eel kaubamärgi “Рижскiй самогонъ” all legaalse samagonni ajamise äri, kus kahekordse destilleerimise läbiva 43 kraadise joogi tootmisega kohalikust toorainest tegeleb 6 töötajat. Lõpptoode on villitud 2-liitristesse eridisainiga pudelitesse, mida nüüd saab osta Riia restoranides, baarides ja hotellides. Loe edasi…

Latgale 14 linna jõulupuud fotodele 2 ööga

Läti võttis fotograaf ette omalaadse missiooni – teha kahe ööga fotod Latgale 14 erineva linna jõulupuudest. Enne kogu galerii ülesriputamist Facebookis pidi ta selleks läbima 700 km. Loe edasi…

Rootsi

Rootsi jõulutraditsioonide audit

Rootslased otsustasid teha oma jõulutraditsioonide inventuuri, et saada teada nende tegelik päritolu ja Rootsi jõudmise aeg. Näiteks esimene kaunistatud jõulukuusk Rootsis pärinevat alles aastast 1741 (3 sajandit hiljem Tallinnast) ja tuli see traditsioon Saksamaalt. Loe edasi…

Jõululaupäeval restoranist tasuta toitu kodututele

Borlänges on tekkinud restoran Sibyllal jõulutraditsioon, kus ollakse jõululaupäeval avatud selleks, et kutsuda kodutuid tasuta einele. Sellele lisaks annetavad restorani töötajad oma vastava päeva palga heategevusele.

“Jõulude mõte on jagada armastust ja hingesoojust, kuid tundub, et paljud on seda unustanud”, selgitas restorani omanik Tarek Malak. Loe edasi…

Lahendust jõuluüksindusele

Kõigil ei ole võimalik jõululaupäeva tähistada koos pere, sugulaste või sõpradega ja neile, kes sel õhtul üksi ja üksildased, pakutakse välja terve rida lahendusi: Stockholmis tasuta õhtu Skanseni vabaõhumuuseumis, Göteborgis tasuta sissepääs Universeumi vihmametsateemaparki, Malmös ”Jalla Jalla – jõulud kõigile” pidustus, aina rohkem toitlustus- ja joogikohti ning kinosid on jõululaupäeval avatud, korraldatakse jõululaupäevakruiise, avatud on erinevad kogukonnakeskused ja kirikud.

Need aga, kes tunnevad, et nad tahavad teha heategusid veetes samas jõulud koos teistega, saavad töötada vabatahtlikena. Loe edasi…

Venemaa

Kolmandik venemaalastest ei oota uuel aastal muutusi

Vastavalt avaliku arvamuse uuringule arvab Venemaal uuel aastal paremini minevat 38% vastanutest, halvimini 11% ja muudatusi ei oota 34%.

25% vastanutest märkisid, et lõppev aasta oli riigile parem kui eelmine, 47% arvates jäi kõik samaks ja 23%, et elu läks halvemaks. Loe edasi…

Venemaal elab 20 miljonit inimest allpool vaesuspiiri

Vene Auditikoja juhataja teatas ÜRO kongressil, et 144,3 miljoni elanikuga Venemaal elab 20,3 miljonit inimest allpool vaesuspiiri. Sügisel leidis valitsuse analüüsikeskus, et kuuendik kõigist töötavatest venemaalastest ei suuda ennast ja oma peresid vajalikul määral ülal pidada. Elatusmiinimum Venemaal on 150 eurot inimese kohta kuus. Loe edasi…

Venemaal võib jääda kehtima ainult vanusepiirang 18+

Venemaa vastav ametkond ei välista, et järgmisel aastal jääb kehtima ainult 18 + vanusepiirangu märgistus. Väidetavalt ei ole ükski ekspert suutnud vastavatele ametnikele selgitada erinevust 6+, 12+ ja 16+ vahel, aga kui on tegemist 18+’ga, siis olevat asi selge. Loe edasi…

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (163)