Edu ei seisne võistluse võitmises, vaid oma panuse andmises. Kõige mõttekam isikliku edu saavutamise viis on aidata teistel edu saavutada.

See oli minu esimese, täpselt kümme aastat tagasi ilmunud raamatu “Give and Take” (eesti keeles “Anna ja võta” – toim) põhiidee. Raamat rääkis andjaks – mitte võtjaks või sobitajaks – olemise üllatavatest kaasnähtudest. Võtjad on isekad: nende eesmärk on olla teistest parem. Andjad on suuremeelsed: nad soovivad teistes parima välja tuua. Sobitajad püüavad olla õiglased: nad teevad ühe teene teise vastu. Kuid jätavad sellega tihti endast kaupleja mulje. Sa ei hoolinud tegelikult minust – sa lihtsalt tasusid oma võla või kogusid punkte edaspidiseks.

Võtmine näib olevat lühim tee tippu. Aga enamasti ei pääse võtjad karma karistusest. Minu uurimus näitas, et pikas plaanis on andmine jätkusuutlikum tee eduni… juhul kui mõelda hoolikalt läbi, kuidas seda teha. Viimase kümnendi jooksul saadud tabav kriitika lugejatelt ja tähelepanelikud küsimused kuulajatelt on mulle õpetanud, kui palju jäi mul raamatut kirjutades kahe silma vahele. Kui saaksin nüüd oma seisukohti muuta ja raamatu ümber kirjutada, siis lisaksin sellesse viis peatükki.

Adam Grant

Adam Grant on Whartoni ärikooli professor ja mitme New York Times' i bestselleri autor. Tema raamatuid on tõlgitud 35 keelde ja ta on valitud maailma 25 mõjukama juhtimismõtleja hulka. Tal on doktorikraad organisatsioonipsühholoogias. Edasi avaldab autori loal tema juhtimismõtteid ja artikleid. Loe artikleid (40)