Päike paistab. Pungad paisuvad. Linnud laulavad. Loodus tärkab. Õues on kevad. Ja ma vaatan järjekordset kuulutust, mis ütleb, et ma pean kindlasti osalema veel ühel vaimse tervise teemalisel seminaril.

Mul on viimasel ajal, õigupoolest juba viimase aasta jooksul olnud tunne, et meil on organisatsioonides, ühiskonnas tekkimas vaimse tervise üledoos. Ehk lihtsamalt – me analüüsime, teadlikustame, uurime, pärime, reflekteerime. Seminaridel, koolitustel, artikleid lugedes vaatame ennast ja oma pea sisemust sedavõrd palju, et selle mõju võib muutuda vastupidiseks soovitule. Meie vaimne tervis ei pruugi enam paraneda, vaid hoopis halveneda. Selgitan.

Milline on enam-vähem kindel viis õnn maha magada? Hakata enda käest pidevalt küsima: kas ma olen ikka piisavalt õnnelik? Kuidas saab kindlalt n-ö vooseisundist – mil aeg on kaotanud tähenduse ja sa oled täiega millegi tegemisega hõivatud – välja? Hakates arutlema, kas ma ikka olen vooseisundis. Nähtuste sisse puurimine viib meid sageli soovitud seisunditest eemale.

Raimo Ülavere

Raimo Ülavere on koolitaja ja coach, kes aitab edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid ja püsivaid muutusi. Loe artikleid (70)