Hanno Soans: lõpparve ja liblikaefekt – sissevaade Sirje Runge kunsti. “Süütu pilk”

Tallinna kesklinna miljöö kujundamise võimalusi (detail). 1975, guašš papil. Eesti Arhitektuurimuuseum

Käesolev kirjatükk sai alguse kunstnikuvisiidist ühel lumisel hallil märtsialguse päeval. Viimati olin Sirje Runget külastanud tema ammuses Õismäe korteris üle kahekümne aasta tagasi, Rotermanni Soolalaos toimunud isikunäituse “Puhtad valikud” (2000) asjus. Aga ajad on muutunud. Kunstnik võttis mind vastu oma väikses, ent efektselt läbi kahe korruse ulatuvas elamises kesklinna lähedal ajaloolises tehasehoones, avarad aknad hommikupäikse suunas.

Artiklitesari “Süütu pilk” sisaldab persoonilugusid, kus kunstikriitikud Hanno Soans ja Maria Helen Känd tutvustavad Edasi lugejatele kunstiajalooliselt olulisi tegijaid XX ja XXI sajandi kunstielus, keskendudes autoripositsioonidele, milleta tänane päev kunstis oleks tunduvalt vaesem. Autorid kirjutavad põhilugusid kordamööda, kusjuures teine lisab põhiautorile alati kommentaari.

“On aeg rääkida rõõmsalt ja naljaga isiklikust vastutusest suremisprotsessis.”Timothy Leary, 1994

Hanno Soans

Hanno Soans on kunstikriitik ja kuraator. Loe artikleid (3)