“Lõpeta norutamine, sa kisud nii kõigil tuju nulli.” Oled kuulnud? On sullegi öeldud? Või oled ka ise ütlejate seas olnud? Tegemist võib olla töökohal nähtusega, mille peenem nimetus on toksiline positiivsus.
Toksiline positiivsus töökohal on uskumus, et inimesed peavad hoidma positiivset hoiakut igas olukorras, olenemata sellest kui raske või keeruline see inimese jaoks sel hetkel on. See on omamoodi nähtamatu surve välja näidata vaid positiivseid emotsioone, hoiakuid, käitumist. Ehkki positiivsed emotsioonid ja hoiakud käivad ja peavadki käima igapäeva tööelu juurde, siis toksilise positiivsuse korral on see ju vaid n-ö pool elutervest võrrandist. Kui sedagi. Inimeseks olemise juurde käivad ju ka neutraalsed hoiakud ja emotsioonid ning, ma usun, et see ei tule kellelegi üllatusena, elu juurde käivad ka negatiivsed emotsioonid. Ning kui nende väljendamine, näitamine on tabu või vähemasti rangelt mitte soovitav, siis võivad tagajärjed olla kehvad – seda nii inimese enda kui tegelikult ka organisatsiooni jaoks.
Kuidas toksiline positiivsus välja paistab? “Ole positiivne!” ja tugev õlale patsutus. Olukorras, kus inimene tunneb, et suur must pilv on peale vajunud. “Pole midagi, peaasi, et sa nina norgu ei lase”. Kui inimene on piltlikult öeldes kaelani mudas ja pole õrna aimugi, kuidas sealt ennast välja kaevata. Olen ka istunud nõupidamiste ruumis, kus seinal oli silt sõnumiga “Siin ei vinguta” või midagi sellist. Või siis istud koosolekuruumis, kus räägitakse muuhulgas näiteks inimese töölt lahkumisest ja seinal on poster tekstiga “Ainult positiivsed mõtted!”. Või siis peenemalt ja ikka tuginedes parimatele juhtimise teemal jutlustajatele (iroonia) – tööl ja elus pole probleeme ja tagasilööke, on ainult võimalused ja õppimise kohad.