Kust ma tean, et ma olen väärtuslik? Kes mulle seda ütleb? Ja kui palju tunnustavaid pilke, südamekesi ja püstiseid pöidlaid on vaja, et ma usuksin, et ma olen midagi väärt?
Vastsündinule ütlevad seda ema-isa, vanavanemad ja õed-vennad. Küllap väljendavad nad seda hellades sõnades, ja küllap mõistab väike inimene omal kombel ka neid sõnu – kuuleb seda vanemate hääletoonist ja tajub nende puudutustest. Aga kõige selgemalt loeb ta seda välja tema kohale kummarduva ema või isa silmadest – pilgust, mis ei esita nõudmisi, mis ei sea tingimusi. Neis silmades on rõõm, ja laps tajub, et tema ongi selle rõõmu põhjustaja. Järgnevatel aastatel on need silmad kõige olulisemaks peegliks, mis annavad lapsele kindluse, et ta on väärtuslik. See on sõnuväljendamatu turvatunne, mis kingib julguse elule vastu minna.