Ei ole kultuuritust, vaid vaimne keskkond, kus me elame, kirjutab Ilmar Raag oma Edasis avaldatud artikleid koondavas raamatus “Kuidas hullud said prohvetiteks”. Ühtepidi võime ohata ja halada, miks noored on hukas, kui usuvad mustvalgeid tõdesid pakkuvaid suunamudijaid. Teisalt tuleb vaadata peeglisse ja mõelda, kus need puudujäägid on tekkinud.

Hiljutise “Laseri” esilugu rääkis suunamudija Andrew Tate’i maaniast Eesti noorukite seas. Ilmselt ei tea paljud mehe tausta, kuid lühidalt on tegemist tuntud kickpoksijaga, kes viimastel aastatel saanud noorte poiste iidoliks sotsiaalmeedias. Ära tasuks märkida, et ta populaarsus pole tulnud mõne kreemi soovitamise, vaid äärmuslike sõnavõttude – naine on mehe omand või et koolis käimine ei tee targemaks –  eest. Hetkel on osa sotsiaalmeediaplatvorme mehe kontod isegi ära blokeerinud, kuid see ei tähenda, et tema kunagised videod teistel kanalitel ei leviks.

Kuna tegu on äärmuslike vaadetega meesterahvaga, kes võtab sõna ka naiste õiguste teemal, siis kommenteerisid tema populaarsust saates loomulikult feministid ning teisel pool kallast võis neile vastu hõikamas kuulda noori fänne sõnumiga, et “peavoolu” meedia trambib taas üht suunamudijat jalge alla. Näiteks rääkis saates üks Tate’i fänn, tõsielustaar hüüdnimega Rannamaja Eric surmtõsiselt, et töö ja koolis käimine on mõttetu ning selle ajaga, mil inimene õpib ülikoolis, saaks ta enda ettevõtte luua. Ka tõsielustaar ise plaanib pigem kasumit teenivaks ettevõtjaks hakata – tema plaan on avada jõusaal!