Agulist kõneldes ei saa kuidagi mööda minna puukuuridest. Olgu need siis ühe- või kahekordsed, uhkemat sorti või pisut räsitud olemisega – kuurid kuuluvad äärelinnahoovidesse sama kindlalt kui kehvad metafoorid ajaviitekirjanduse juurde.

Rubriik “Kaduviku kaja. Agulielu” toob teieni nähtusi, mis meie linnapildist taandumas või juba sootuks kadunud. Kolame tolmustel pööningutel, kiikame pesuköökidesse, tuhnime puukuurides ja ehitame onne. Tule kaasa!

Puukuuride põhiline funktsioon läbi aegade on olnud küttepuude säilimiseks sobiva keskkonna hoidmine. Muidugi mitte ainult. Kuurides sai hoida ka tööriistu ja hobitarbeid, jalgrattaid ja lumesaane, suuski ja kalapüügivarustust. Puuhalgude taha ja vahele võis edukalt peita igasugu pisemat kraami, mis kellegi teise silma alla ei tohtinud sattuda – näiteks isa tagant näpatud sigarette, tikkude tagavara, tossupommide meisterdamiseks vajalikku kraami, kusagilt välja kaevatud sõjaaegseid mürsukesti ning padruneid ja nii edasi. Igaks juhuks tuli muidugi ettevaatlik olla, et koos puusületäiega mõni neist mürskudest kogemata ahju ei satuks.

Toomas Jürgens

Toomas Jürgens on semiootik ja kirjandusuurija, kes akadeemilistest huvidest vabal ajal ka ise sõnu ritta sätib. Et teistel samuti midagi uurida oleks. Loe artikleid (9)