Estookin Andreen on mitmekülgne noor kunstnik, kes pärjati viimatisel Eesti Disainiauhindade konkursil Noore Püssi tiitliga. Ta loonud ka muusikute albumitele kontseptsioone alates Lexsoul Dancemachine’ist ja lõpetades Nubluga, praegu töötab ta Rita Ray uue albumi kontseptsiooniga. Intervjuus Laura Reiterile avaldab ta muu hulgas, kuidas digitaalkunstini jõudis, kes ja mis teda inspireerivad ning millest unistab.

Räägi palun oma taustast, kuidas sa digitaalkunstini jõudsid?

Digitaalkunsti ja graafilise disainiga olen süvitsi tegutsenud umbes kaheksa aastat, ent kogu mu tööstaaž kunstivaldkonnas on juba üle kümne aasta. Kunst on mänginud mu elus tähtsat rolli juba varasest elueast. Kasvasin keskkonnas, kus puutusin tihti kokku Eesti kunstnike ja nende loominguga. Mu vanemad viisid mind näitustele ja õhtuti uurisin klassikalise kunsti raamatuid. Õppisin joonistama ja maalima ise. Mind huvitas fotorealism, valgus, vari ning anatoomia. Teadmiste omandamine kunstis tekitas entusiasmi. Olin järjepidev, et olla joonistamises ja maalimises tehniliselt tasemel, mistõttu harjutasin selleks iga päev. Hiljem põhikoolis telliti minult juba maale, aga ka lihtsamaid graafilise disaini töid. Pigem on jõudnud tellimustööd minuni kui mina nendeni.