Iraani ladvik teab, et drooni- ja raketitehingud Venemaaga rikuvad ühemõtteliselt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, millega tuumaleping heaks kiideti. Miks Iraan on säärase kursi valinud?
Iraani režiim on saanud tähtsaimaks droonisüsteemide ja lahingumoona tarnijaks Venemaale – murettekitav areng NATO idatiiva riikidele, sh Eestile, kellele Iraanis toimuv muidu kaugevõitu probleemina tunduda võib. Venemaa ja Iraan tahavad rahvusvahelisel areenil esineda USA ning teiste lääneriikide põhirivaalidena. Kuna kummaski riigis pole poliitikakujundamine demokraatlik, vaid hierarhiline ja täiesti läbipaistmatu, siis väljastpoolt näib nende geopoliitiline tegevus ettearvamatuna. Ehkki Iraan ise eitab seda järjepidevalt, on USA ja Iisrael veendunud, et Iraani režiim nihkub tuumarelvavõimekusele üha lähemale. Vene-Iraani sõjaline telg lisab Iraani režiimile oma regioonis kardetavust.
Riigis sees jätkab Teheran teisitimõtlejate mahasurumist, ülepeakaela toimuvatel kohtuprotsessidel on surma mõistetud ja (ka avalikult) hukatud noori demonstrante. Iraan väidab rahvusvahelises suhtluses, et ta on sõjas neutraalne, ehkki see pole kellelegi saladus, kui aktiivselt ta abistab Putini invasiooni Ukrainas. Samal ajal lammutab Venemaa iga nädal Ukraina tsiviilelanikkonnale hädavajalikke rajatisi ja elumaju Iraanis toodetud hulkurdroonidega HESA Shahed-136, Shahed-131, Shahed-191 ja Qods Mohajer-6, mis on Venemaal saanud uueks nimeks Geran-2. Shahedid maksavad kõigest 20 000–50 000 USA dollarit tükk, ja neid nimetatakse naeruvääristavalt õhumopeedideks või kolmnurkse kuju järgi doritoseks. Paraku on nende tehtav kahju suur ja allatulistamine läheb kalliks maksma – neutraliseerimisele kulus Ukraina hinnangul ainuüksi 2022. aasta 13. septembrist kuni 17. oktoobrini pea 30 miljonit USA dollarit. Mitmed Lähis-Ida allikad väidavad, et Venemaa on tellinud juurde vähemasti 1000 drooni.
Hille Hanso
Hille Hanso on Türgi ja Lähis-Ida välis- ja kaitsepoliitika kommentaator ja analüütik, vabakutseline teleprodutsent, ajakirjanik ja inimõiguslane. Muuhulgas uurib ja kajastab ta aktivismi ja inimõiguste olukorda üle ilma. Hansol on magistrikraad Lähis-Ida uuringutest Istanbulis, kus ta ka suurema osa ajast elab. Loe artikleid (14)
