Raul Oreškin: uusaastalubadus

Terje Taltsi näitus „Mõirg“, Voronja galerii-saun, 2020 suvi. Foto: Kiur Kaasik

Andsin endale lubaduse, mida jõuan aasta jooksul mitmeid kordi kahetseda, aga tean ka, kuidas ebasobivad emotsioonid endast välja tõrjuda.

Võibolla olete kuulnud, et saabunud aasta loomaks on lendorav? Või, et aasta kala on siig? Keldriöölast teate? Tema on 2023. aasta liblikas. Veel on käesoleval aastal oma seen, milleks on kivipuravik, sammal, rohelise hiidkupra näol, mänd, merelind aul ning  isegi leetunud muld on saanud endanimelise aasta, valgest tolmpeast rääkimata. See viimane on peamiselt saartel kasvav ja kuni jaanipäevani õitsev orhidee.

Need loetletud on vaid loodusega seotud aastatähised. Rahvakultuuri Liit on 2023. aastal  rõhu asetanud noorte käsitööle, Kultuuriministeerium liikumisele. Eesti maaturismi ühing on aga kuulutanud 2023. a saunaaastaks.

Raul Oreškin

Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases „tARTu poe“ ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor. Loe artikleid (35)