Romet Vaino: kuidas ma nädala jagu tubast elu napilt üle elasin

Foto: Romet Vaino

Kui muidu kõnelen ikka sellest, kuidas üksi uitamised tühermaadel ja metsades aitavad iseend paremini tundma õppida, siis selgub, et sellest kõigest ajutiselt ilma jäädes ja koduseinte vahel istudes võib enda kohta samuti nii mõndagi õppida ja unustatut meelde tuletada. Sellest inspireerituna puistangi südant metsapoole inimese kohanemisraskustest argises elus. Kurvameelsuse asemel luban endale hoopis enda kulul nalja.

Artiklit saab soovi korral kuulata, link artikli lõpus, teksti loeb loo autor Romet Vaino.

Minu eelnevatest kirjutistest õhkab pea eranditult vabadusejanu ja vaimustust loodusest saadud elamustest. Tunnistan, et see on ehk pisut haiglanegi kiindumus ja kui leiaksin võimaluse, siis vist elaksingi nii, et seikleks aina ringi, pildistaks ja kirjutaks. Kuigi ka minul on töö ja kohustused, siis tegelikult olen viimastel aastatel suutnud nendega kuidagi nii ümber käia, et harva olen tundnud end argiste kohustuste ja paratamatuste poolt alla neelatuna.

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (60)