Aasta siis võis äkki olla 1985. Suvi. Vaatamata nõukogude aja väljakutsetele paberimajanduses ja reisimises sõitsime terve perega Poola. Minu ema noorima õe pulma. See tukaga kõrsiku mõõtu patsikuke olen mina ja minu kõrval seisab pitsilises kleidis Magdalena, minu täditütar. Selja taha jääb minu ema tillukese kodulinna, Janowieci peaväljak. Foto tegi mu isa, Enn Kärmas.

“Lapsepõlvefoto” on Edasi rubriik, kus tuntud persoon jagab üht hetke oma lapsepõlvest ning mõtiskleb selle üle, mis on temas sellest ajast alles, mis muutunud. Millised olid tema unistused siis, kuidas need on täitunud ja millised seosed on neil tänase hetkega. Rubriiki toimetava Hedvig Hansoni sõnul loodab ta tuua lugejaile läbi nende lapsepõlvelugude inspiratsiooni ning usku iseendasse.

Kes veidi mu venna Mihkli ja minu tausta aimavad, teavad, et meie ema on poolatar, kuid vaatamata sellele sündisime-kasvasime siin Eestis ning tänu ema rikkalikule keeleandele üsna läbivalt eestikeelses peres. Kuid kuskil kaugel on alati terendanud see miski, mis oli nii omane mu emale, kuid mis jäeti ometi – mitmetel eri põhjustel – minu ja mu venna elus vaid pinnavirvenduseks.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (124)