Ühe pere lugu ehk külalislahkus Viljandi moodi. Kodukohvik, mis polegi päris kohvik.
Rohkem kui sada aastat vanas apteegimajas tegutsev pererestoran Kodukohvik kutsub talvisel ajal tuppa hubaselt kujundatud vaateaknaga meelitades. Vaateaken annab aimu sees ootavast Skandinaavia stiilis industriaalsest sisekujunduse eklektikast, kus aukohal on taaskasutus. Ukselt avaneb eriliselt lummav universum: Viljandile iseloomulikud punased tellised, kivipõrandad ja vanad palgid, lopsakad rohelised taimed. Isemeisterdatud seinaveersetel riiulitel on müügil pereema Reet Tengi hoolikalt kureeritud valik Viljandi, aga ka üldisemalt Eesti disaini, sekka Skandinaavia disaintooteid. Marimekko on olnud pere lemmik läbi aastate. Viljandi tegijatest on müügil näiteks küünlatootja Vaage lõhnastatud sojaküünlad, Olustvere klaasikoja toodang, Viljandi firma Woolishi villatooted, beebidele mõeldud villariided Wool In Love’ilt ja ehtekunstnik Lisa Kroeberi looming.
Kodukohviku laudadel põlevad pimedal ajal alati küünlad. Selles majas on kohe tunda, et paigal on hing sees, visioon selge, muusika lõõgastav ning teeninduses valitseb soe personaalsus ja viisakas tähelepanu. Pererahva enda loomuomane külalislahkus ja tegutsemisrõõm on edasi kandunud ka kogu tiimile. Nad teavad, et külaline on see, kes neile tegelikult palka maksab. Koht ei ole liiga suur, et tähelepanu külaliselt hajuks. Tekib tunne, justkui polekski Eestis, vaid kusagil, kus pereettevõtlus on au sees olnud aastasadu, kohvik põlvest põlve perekonna käes püsinud.