Analüüs. Anu Toots: quo vadis, Euroopa heaoluriik?

Foto: Shutterstock

Käesolev lugu võtab vaatluse alla heaoluriigi makroperspektiivi tööturu, fiskaal- ja maksupoliitika prisma läbi. Seal on heaoluriigi juured ning juurte tervis määrab paljuski selle, kui võimsad on puu oksad või kui kaunid õied.

Me elame huvitaval ajal, isegi pankurid Euroopas nõuavad: palun ärge langetage makse! Trussonoomika hale läbikukkumine on mõnes mõttes märgiline: Thatcheri-Reagani aegne nn trickle-down-economy ei lähe kaubaks enam isegi mitte kapitaliturgudele. Turudki on mõistnud, et rahva heaoluootustele vastu tulemine peab olema tasakaalus eelarve laekumistega. Heaoluriigi hüvedega on eurooplased aga kolmveerand sajandiga nõnda ära harjunud, et tagasiteed siin enam pole. Näiteks brittide seas on inimeste hulk, kes pooldab kõrgemaid makse selleks, et suurendada kulutusi riiklikule tervishoiule, haridusele ja sotsiaaltoetustele, tõusnud viimase kümnendiga 52%-ni varasema 16% asemel.

Anu Toots

Anu Toots on sotsiaalpoliitika professor Tallinna Ülikoolis. Loe artikleid (7)