Kutsun üles vaatama ning analüüsima, mis sind vihastama paneb ja mis sind vihkama paneb. Need on väga erinevad tunded.

Viha on üks baasemotsioone, sellele vastav närvivõrgustik ajus lööb helendama, kui meid midagi ohustab või tunneme millegi ees hirmu. Põhimõtteliselt aktiveerib see võitle-põgene vastuse tajutavale ohule. Kui nüüd lisada sõnale “viha” omadussõna “pime”, liigume huvitavale maastikule, kus inimloomuse ürgsed jõud, mütoloogilised titaanid, kangelased ja antikangelased mõõtu võtavad.

Inimene on emotsionaalne olend. Ükskõik milline väliskeskkonna signaal liigub meie ajus kas kohe tundekeskusesse või jõuab sinna paralleelselt korteksisse jõudmisega. Limbiline süsteem põhineb seega tunnetel, omamata nn aeglasele mõtlemisele (Kahnemani süsteemis) iseloomulikku võimet kvalitatiivseks hindamiseks, järeldusteks, erinevaiks valikuiks, ent on teisalt ka väga kärmelt reageeriv. Tunne “tekibki” baasemotsioonide võrgustike laenglemises millisekundite jooksul. Mida selle tundega teha ja mil moel reageerida, on pisut hilistuv reaktsioon. Vahel võib aga olla hilja, sest esmane vastus on juba antud … Ohule või hirmule reageerimisel on evolutsioon inimlooma vormides pidanud tähtsamaks kiiret vastust, eelistades seda vastuse täpsusele. Samamoodi käitub inimene ka sotsiaalse ja ühiskondliku olendina, meie ürgsed juured pole kuhugi kadunud.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (62)