Elu ise dramatiseerib, sätib juhtumisi järjekorda, tekitab peas segadust ja heal juhul ka lahendab seda. Koos lumega tuli tihe nädalavahetus. Reedel külastasin Rakvere Teatris Urmas Lennuki “Nipernaaditalve” esietendust ja pühapäev viis mu nostalgiareisile ühte alevisse, kus tähistasime treeneri 80. juubelisünnipäeva koos vanade treeningukaaslastega.
Lavastus: “Nipernaaditalv”. Autor August Gailit / Urmas Lennuk, lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), helikujundaja Kristjan Priks, näitlejad Hannes Kaljujärv (Vanemuine), Madis Mäeorg, Liisa Aibel, Natali Väli, Silja Miks ja Helgi Annast. Esietendus 18. novembril.
Teatrietendus toimus väikses saalis. Kristjan Suitsu lavakujundus koosnes veepervel sirguvatest kõrrelistest, mille vahel kolm naist on kui õienupud. Toomas Nipernaadi siseneb tsirkuselõvina efektselt läbi rõnga ja külastab iga naist eraldi. Esimesel ringil palub end süüstada, ütleb, et ole kallis ja viska see kivi minu pihta. Naised ei mäleta teda. Seega ei viska ka kivi. Teisel ringil läheb Toomasel paremini, nad mäletavad, nad tahavad ja on taas nõus oma senise elu nurka viskama ja Nipernaadi käte vahele langema. Toomas saab hingerahu tagasi ja suundub edasi.