Kas riik peaks ettevõtteid keerulises olukorras aitama? Ja kui, siis keda riik peaks aitama? Miks riik peaks aitama?
Need on üldiselt maailmavaatelised küsimused. Kui autorile enam kui paarkümmend aastat tagasi majandust õpetati, siis ka mõned nõukaaegse kogemusega õppejõud olid kindlalt veendunud, et igasugusest riigi sekkumisest majandusse, eriti ettevõtlusesse, tuleb ainult jama. Autor on sunnitud tunnistama, et kogu selle perioodi, mil ta on pidanud erinevatelt vilkuvatelt ekraanidelt muu hulgas makroprotsesse jälgima, on see arusaam ainult süvenenud. Neid probleeme, mis oleks olemata, kui teatud protsesside üle oleks otsustanud turg, mitte poliitikud või ametnikud, võibki jääda üles lugema.
Aga see selleks. Siiski – kas lähenemine, et riik tegelegu soodsa majanduskeskkonna loomisega ning jätku ülejäänu vabu majandusotsuseid tegevatele vabadele inimestele, on absoluutne? Päris siiski ei ole – isegi autori meelest. Nimelt eksisteerivad selgelt ekstreemsed olukorrad, kus kellegi teise otsa peale riigi ei olegi vaadata.