Mihkel Kangur: keskkonnahoidlik eluviis on normaalsus, mitte marginaalne ekstreemne nähtus

Foto: Shutterstock

Kuna eeldatakse, et kõik inimesed tahavad odavaid asju ja hästi palju, siis tekib kergesti tunne, et vähegi keskkonnasäästlikuma eluviisi harrastajad on harv nähtus. Et see on vaid eluvõõraste lumehelbekeste, üksikute hipsterite ja meeleheitel koduperenaiste pärusmaa. Mulje keskkonnasäästlikuma eluviisi valinute marginaalsusest võib olla aga väga petlik. Mitu hiljuti korraldatud uuringut näitavad hoopis vastupidist pilti.

Üsna sageli võime kuulda, et mitte midagi polevat võimalik keskkonahoidlikumaks muuta, kuna see tähendaks majanduslikku kahju ja inimeste töökaotust, aga kõik ju soovivat rikkaks saada ning keegi pole nõus loobuma mugavast elust. Näiteks võisime alles hiljuti kuulda ühe tööstusettevõtteid ühendava organisatsiooni esindaja suust, et rahvas armastab ja nõuab magusaid jogurteid. Tarbija peaks ise olema teadlikum ja nõudma magustamata jogurteid, siis hakkavat tootjad neid ka pakkuma. Huvitav, kuidas teadlikum tarbija peaks oma tahet väljendama? Ajama kaubanduskeskuses jalad harki ja valjuhäälselt nõudma oma suhkruta jogurtit? Kuidas peaks tavatarbija teadma, milliseid jogurteid on võimalik tootjatel toota, miks sinna üldse nii palju suhkrut pannakse ja mis juhtub, kui jätta suhkur lisamata? Tootjad teavad jogurti valmistamise saladusi ja me oleme usaldanud riigiametile ülesande tagada toidulettidel ohutu toit. Nagu praeguseks aga teame, pole riigiametid selles eriti usinad olnud.

Sarnast suhtumist võime kohata keskkonnaküsimustes. Mahedate, keskkonda hoidvate, vastupidavate toodete vähesuses olevat süüdi tarbijad, kes ei taipa neid tooteid piisavalt innukalt nõuda. Selleks peaks inimestel olema ligipääs infole toodete elukaare vältel kujunevate keskkonnamõjude kohta, et neil tekiks reaalne võimalus erinevaid tooteid omavahel võrrelda.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (31)