Pealkirja üleskutse ajab tõenäoliselt nii mõnelgi harja punaseks. Rohkem tuleb teha! Paradoks seisneb aga selles, et enamik nõnda mõtlevaid inimesi saavutavad tegelikult umbes neljandiku vähem kui oleks võimalik.
Vähemasti nii kinnitab statistika, numbrid, faktid. Ehk suurim osa meie töö tulemuslikkusest – kaks kolmandikku, kui olla täpne – sõltub sellest, kuidas me tööd teeme. Tulemus ei sõltu kaugeltki nii väga meie vanusest, töötatud tundidest või ka seletamatust “talendist”, “kirest”. Ja nutikas töö tegemine ei tähenda sugugi rohkem tegemist, tõde on sootuks vastupidine. Raske uskuda? No aga räägime siis – mida tähendab nutikas töötamine.
Enne faktide juurde asumist pisut sellest, miks me siis ometi praegu nii ebamõistlikult tööd teeme. Viga saab alguse meie mõtteviisist, uskumustest. Tee tööd, ainult siis tuleb armastus. Ning muidugi tee tööd palju ja samas efektiivselt, siis tuleb armastus veel kindlamini. Mõtle korraks aga enda peale: mida sa teed, kui hakatakse rääkima efektiivsusest? Kui keegi põlevil silmil jutlustab, et me peame olema, töötama, elama efektiivsemalt? Ma ei tea, kuidas sinul – minul tekib tunne, et tahaks kõigepealt raskelt ohata. Siis tekib tunne, et läheks lihtsalt minema. Miks? Sest enamasti lähtub kogu see efektiivsuse-jutt ootusest, et me peame sama ajaühiku sees üha rohkem ja rohkem jõudma. Ning siis kuulame produktiivsusest podcast’e, kolame mööda koolitusi, loeme “produktiivsusgurude” raamatuid efektiivsest elamisest, töötamisest ja… tunneme end süüdi, et ei jõua. Alati jääb puudu.