Miltton Nordics: valimistulemused koalitsioonis turbulentsi ei tekita

Valitsussuhete agentuur Miltton Nordicsi meeskond koostas lõppenud kohalike valimiste tulemustest lähtuvalt lühiülevaate, mille fookuses on koalitsiooni tervis riigitasandil, mõjud maksu- ja ettevõtluskeskkonnale ning Tallinna ja Tartu tulemused.

Riigikogu I Foto: Vikipeedia, CC BY-SA 4.0

Koalitsioon püsib järgmiste riigikogu valimisteni

  • KOV valimiste tulemused ei toonud ühelegi valitsuserakonnale “täieliku läbikukkumisena” defineeritavat tulemust. Seega ei tekita valimistulemused ka koalitsioonis täiendavat turbulentsi.
  • Keskerakond ja eriti peaminister Jüri Ratas tugevdasid oma positsiooni avalikult ja erakonnana. Keskerakond on peale KOV valimisi kindlasti ühtsem.
  • IRL suutis ületada valimiskünnise Tallinnas ja Tartus ning nende üleriigiline toetusprotsent tuli oodatust kõrgem. Seega puudub neil vajadus meeleheitlikeks sammudeks erakonna maine tõstmise eesmärgil.
  • SDE valimistulemus tuli küll mõnevõrra alla ootuste, kuid siiski piisaval tasemel, et erakond võib olla huvitatud Keskerakonnaga liitlassuhte tugevdamisest ka Tallinna tasandil.

 Opositsiooni roll on marginaalne

  • Opositsioonile jääb poolteist aastat enne valimisi üksnes vormilise kriitika tegemise roll.
  • EKRE ja Vabaerakond olid KOV valimiste suurimad kaotajad.
  • Jüri Ratase valitsuse hääled parlamendis on üsnagi kindlad ning lisaks saab võimuliit mitmete hääletuste puhul arvestada ka “aknaaluste” Marko Mihkelsoni ja Margus Tsahkna häältega.
  • Koalitsioonis on erimeelsusi IRLiga (keel, kodakondsus jm), ent need pole praeguse seisuga domineerivad. Teised valitsuspartnerid on IRL-ile teinud juba mitmeid järeleandmisi ning seetõttu on neil poliitiliselt äärmiselt keeruline midagi enamat nõuda.
  • Ühtlasi teavad poliitikud, et praeguse koalitsiooni asemel on uut parlamendi enamusel põhinevat võimuliitu 1,5 aastat enne valimisi äärmiselt keeruline kokku panna.

Mõju ettevõtlus- ja maksukeskkonnale

  • Valitsev võimuliit on praeguseks jõustanud kõige konfliktsemad maksuotsused ning võtnud aja maha komplitseeritud maksudega.
  • Tugev majanduskasv võimaldab teha 2019. aastaks piisavalt populaarse riigieelarve ning täiendavate maksude kehtestamist ei ole aasta enne valimisi ette näha.
  • Järgmiste riigikogu valimiste suhteline lähedus tähendab, et poliitiliselt tundlike teemasid, kus erakondade ühisosa on väike, ei soovita enam avada.
  • Järgmise aasta alguses hakkavad erakonnad ette vaatama ja valmistuma juba 2019 a. märtsi valimisteks ning koguma mõtteid valimisprogrammide tarvis.
  • Ettevõtjate ja esindusorganisatsioonide jaoks on tegu soodsa perioodiga, mil erakondadele pakkuda oma ideid ning uusi lahendusi.

Tallinn: Keskerakond proovib kaasata SDE

  • Tallinnas võitis valimised Keskerakond, kes kogus 40 volikogu kohta 79-st ja teoreetiliselt saaks jätkata Tallinna valitsemist ilma koalitsiooni moodustamata.
  • Lisaks Keskerakonnale said volikokku Reformierakond (18 kohta), SDE (9 kohta), EKRE (6 kohta), IRL (5 kohta).
  • Kuna Keskerakonna enamus Tallinna volikogus on napp ning ka imagoloogiliselt mõjuks koalitsioon paremini, on tõenäoline, et väikepartnerina kaasatakse SDE.
  • SDE meelitamine koalitsiooni, kuhu neid formaalselt vaja pole, saab tulla Keskerakonna helduse arvelt. Tõenäoliselt peab Keskerakond SDE-le pakkuma volikogu esimehe kohta ja veel mitut võtmeametit Tallinnas.
  • Keskerakonna ja SDE koostöö pealinna tasandil ühendaks veelgi senist võimuliitu riigikogus ning oleks strateegiliselt kasulik samm mõlemale erkonnale ka 2019 a. valimiste järgset perioodi silmas pidades.
  • Kolmas riigi koalitsiooni osapool IRL on valimiste järgselt välistanud Keskerakonnaga koostöö Tallinna tasandil.

Tartu: Reformierakond otsib partnerit

  • Tartus võitis valimised Reformierakond, kes kogus 40,8% häältest. Neile järgnesid SDE (16,3%), KE (14,3%) ja EKRE (12,2%).
  • Reformierakond on alustanud valitsusliidu moodustamiseks konsultatsioone nii SDE kui ka Keskerakonnaga. Võib eeldada, et üks neist ka partneriks valitakse.
  • Praeguse võimuliidu RE+KE+SDE jätkamist ei peeta tõenäoliseks, sest tekiks nö liiaga koalitsioon.
  • Reformierakonna valiku kaalukeeleks võib osutuda ühe või teise vähempakkumine või potentsiaalsed suhted riigivalitsusega.
  • Kolmapäeval avalikkuse ette jõudnud korruptsioonikahtlustused kahe praeguse linnavalitsuse liikme suhtes läbirääkimiste tulemusi ei mõjuta.

Allikas: Miltton