Meie välispoliitilise toetuse peaksid pälvima kõik protsessid, mis viiksid Moskva lahutusele Siberi loodusressurssidest.
Proloog
J. R. R. Tolkieni “Sõrmuste isandas” on üks väga intrigeeriv motiiv. Sõrmus, mille ümber kõik keerleb, pakub üheaegselt kasu ja kahju. Alguses näib, et sõrmus on tõesti väga hea, kuna muudab selle kandja nähtamatuks ja selle omamine tõstab kandja tähtsust. Kuid mida enam lugu areneb, seda selgemaks saab, et sõrmuse kandmine toob kohale hullumeelsuse. Frodo muutub vastikuks isegi oma lähimate kaaslaste suhtes. Seetõttu ongi ainsaks lahenduseks visata sõrmus põlevasse põrgukatlasse. Kas me ei saaks seda lugu võtta kui metafoori Venemaa ja nafta suhte kohta?
Väheoluline sissejuhatus (full disclosure)
Valimiste aeg tähendab, et avalikust arutelust jäävad üha rohkem välja need ebapopulaarsed teemad, mille tähtsust tunnistavad neljasilmavestlustel enamuse erakondade kirkamad kriidid. Valimised toovad üldjuhul kaasa populismipeo. Vastukaaluks on vaja toetada erakondi, kes on valmis vastuvoolu ujuma. Enamasti iseloomustab see väikseid erakondi, kes pigem otsivad nišši, kui üritavad meeldida kõigile. Minu valik on langenud Parempoolsete kasuks. Üks nende hoiatustest osutab, et toetuste jagamisse tuleb suhtuda palju ettevaatlikumalt, kui me seda viimati oleme teinud. (Sellest kunagi pikemalt, sest on valdkondi, kus ilma toetusteta ei saa. Aga seda enam on tasakaalu leidmine oluline.) Mina tahan Parempoolsetele soovitada julgeolekuplatvormi, mis ütleks välja seda, millest ka mitmed teised erakonnad mõtlevad.