Mäed on suured, võimsad ning lummavate vaadetega üheltpoolt … aga tänu ilmastikuoludele vägagi ettearvamatud teiselt … Ja seda isegi siis, kui nende kõrgus jääb alla 5000 meetri. Nii on ka Euroopa Alpide kõrgeima tipu – Mont Blanc’ga.

Vaatamata oma 4810m kõrgusele põhjustab see mägi probleeme paljudele mägimatkajatele, kes avastavad ootamatult, et Euroopa kõrgeim tipp ei olegi nii lihtne kui algselt tundus. Igal aastal pöörduvad tuhanded inimesed tagasi ning nende soov jõuda Euroopa kõrgeima mäe otsa luhtub … Midagi ei ole teha – mäed ja ilm on meist nii palju võimsamad, et paraku dikteerivad nemad meile – kes, kuhu ja millal saab võimaluse ronida.

Grupijuhina Mont Blanc’il liikudes jookseb peas ringi sadu mõtteid seoses „valge mäega“ – kas need karniisid ikka peavad vastu? Kas see lumesild, mida mööda me lõhesid liustikul ületame ikka peab? Kas see kuluaar, mida ületame ei saada meile nüüd kivirahet kaela? Jne. Mont Blanc’le ronimine on seotud selgete ohtudega, mis on nii grupijuhtidele kui ka grupiliikmetele nähtavad. Need ei peida end üldse, vaid varitsevad mägimatkajaid peaaegu igal sammul. Eriti ettevaatlikuks teeb aga teadmine, et oleme ju samades paikades varasemalt õnnetuste tagajärgi näinud.

Kunnar Karu

Kunnar Karu on Nipernaadi reisiklubi matkajuht ja alpinist. Tema reisikirjad viivad lugeja erinevatele mäetippudele, tuues koju kätte ka vaated pilvepiirilt. Loe artikleid (16)