Sobiva üürikodu otsimine Londonis on täiskohaga töö. Elamisväärsed pinnad 2. tsooni tingimustes algavad 1300 naela piirilt (ca 1500 €), kusjuures kommunaalid ei pruugi hinnas sisalduda. Olgu öeldud, et jutt käib toa, mitte korteri üürimisest.
Ühendkuningriigi suurima rendiveebi SpareRoom andmetel pole Londoni kinnisvaraturg sellist kuumenemist näinud aastast 2012. Saadaval on erakordselt vähe pindu, mis tähendab, et üürihinnad on hüpanud rekordiliselt kõrgele. Osaliselt mängib rolli pandeema järel hoogustunud liiklus – viimased kaks aastat pole inimesed saanud endale kolimist lubada ja ühtäkki soovivad kõik seda korraga teha.
Inflatsioonist ja elukalliduse tõusust hoolimata on kinnisvaraomanikud täna eriliselt mugavas positsioonis. Küsida võib sisuliselt ükskõik mis hinda. Huvilise leidmine pole probleem. Ühelt poolt põhjendavad omanikud kõrgemaid hindu kui pandeemialõivu – osadel jäi planeeritud tulu saamata, mis soovitakse nüüd tagasi teha. Ent suruda vastutus globaalse anomaalia eest rentnike rahakotile on mõistagi küüniline. Selle peale võib kosta vaid üht: tere tulemast Londonisse!
