Lugesin hiljuti USA poliitikastrateegi kommentaari sealse ühiskondliku dialoogi mandumise kurjajuurest. Põhjus olevat, et tõeliselt rumalad inimesed nõuavad endale tõeliselt rumalaid juhte. Rumalus olevat sedavõrd tõeline, et saab peaaegu käega katsuda. Taoline etteheide on midagi palju sügavamat kui riigiasjade ajamisel eriarvamuste poolt kujundatud poliitiline refleks tembeldada kõiki lolliks, peale iseenda.
Mitmete märkide järgi peaksime elama inimkonna ajaloo põhjalikemate teadmiste ja parima harituse ajastul. Teadmisi on peetud mitmel moel väärtuslikuks. Lisaks praktilise elu sujuvuse edendamisele oleme teadmuse raugematut hankimist pidanud põhiliseks atribuudiks, millega eristuda ülejäänud loomadest. Miks siis on nii palju lolle nagu lambaid? Hinnanguliselt on maailmas 1,176 miljardit lammast. Huvitav, kui palju inimesi on nende hulka loetud?
