Mu keha teab, kuhu ta viia plaanin. Vähem kui aasta tagasi on ta sel kaljusel ja vihmasel platool astunud. See, et lähen tagasi samasse kohta, lootuses parandada eelmise korra strateegilised vead ja jõuda sedapuhku kaugemale, ütleb samuti mulle midagi minu enda kohta.

Romet Vaino 3-osaline reisikiri Rootsi rahvusparki Sarekisse. Artiklit saab soovi korral kuulata, link artikli lõpus.

Lasen silmadega üle Exceli tabeli: vihmakeep 437 grammi, droon koos akudega 1,2 kilogrammi, statiiv – 2,4 kilo. Seda viimast on liiga palju ja leian sellele kiirelt poole kergema asenduse. Veel kuu aega tagasi oli mul helesinine unistus, et minu kahe nädala seljakott saab olema maksimaalselt 25 kilogrammi. Kui hetkeks tunduski, et varustus kuhjub soovitud kaalu piirides, siis peagi elasin üle ebameeldiva üllatuse: mu kott on ligi 25 kilogrammi küll, aga seda ilma kahe nädala toidu ja veeta. See tähendaks, et rännakut alustades oleks minu seljakoti kaal “kõigest” 9 kilo raskem ehk 34 kilo. See ei tule kõne allagi.

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (62)