Aeg, mil Sirje Runge kunstimaailma astus, oli nii siis kui on ka nüüd väga tähenduslik, lummuslik. 60ndaid saatis teatud vabadusemeelsus, varjatud protest, peidetud iroonia valitsevate moraalinormide aadressil, salamisi seesuguse maailma kunstiveergudele sokutamine, mis oli taunitud – justkui vaid pisut erootikat, rohkem geomeetriat, näpukesega romantikat ja unistusi, asjalikult ajatut ja pretensioonitut.

Nüüd, sellele ajale tagasi vaadates, läbi kunstiprisma, mis kaardistab ju suurelt öelduna – inimkonna emotsionaalset ajalugu – on pilgud muigel, sest nüüd näeme vabalt seda, mida tookord nähti varjatult.

Haus Galerii on sel sügisel Sirje Rungest ja tema ajast insprireerituna toonud galeriiseintele kaks salapärast, hipilikult nostalgilist kümnendit: 60ndad ja 70ndad. Eksponeeritud on tollel ajal alustanud ja tänaseni meie kunstipilti loonud, seda mõjutanud, ilmestanud ja kaunistanud naiskunstnike tollased teosed, ajast mil “Veenus oli noor”, õide puhkemas ja vilju kandmas. See puhkemisprotsess on nüüd galeriiseintele kogutud justkui mahlakas saak müütilisest ja müstilisest Eedeni aiast, mille meelitava ja muinasjutulise lopsakuse varjus peitub kutse mängule, naiselik lummus, millele oleks patt vastu panna.

Piia Ausman

Piia Ausman on Eesti ühe esigalerii Haus Galerii juht ja omanik, kuraator, kunstikonsultant. Edasi kunstirubriigis tutvustab ta lugejatele tähelepanuväärseid sündmusi ja kunstiteoseid nii ajaloost kui kaasajast. Eesmärk on avada kunsti rolli ühiskonnas, vaadelda ja mõtestada maailma läbi kunsti, tuua kunst inimestele lähemale. Loe artikleid (12)