Linnar Viik on IT-visionäär ning e-Eesti loomise taga, olles Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõustades Eesti peaministrit Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuste küsimustes ajal, kui e-Eestile vundament ehitati (võeti kasutusel eID-kaart, X-tee ja loodi avalikud internetipunktid). 

Lisaks on Linnar aktiivselt kaasa löönud IT Kolledži asutamisel, toimetanud seal õppejõuna ning ka rektori asetäitjana. Ta on olnud mitmete nõukodade ja ettevõtete juhtkogude liige, muuhulgas Eesti presidenti nõustava diginõukoja liige, EIT Digital ehk Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi nõukogu esimees ning Stockholm Keskkonnainstituudi ehk SEI nõukogu liige. Ta on e-Governance Akadeemia, Pocopay ja Mobi Solutions’i kaasasutaja ning ta on töötanud ka Skype’is.

Saates tuleb juttu võitjate põlvkonnast ja Eesti taasiseseisvumisest, esimestest töökohtadest – hasartmängude korraldamisest animatsioonide tegemiseni, informaatika nõukogust ning Mart Laari peaministri büroos nõunikuks olemisest, kuidas IT Kolledž jõudis 90ndate lõpus koalitsioonilepingusse, edukast muutuste juhtimisest ja asjade minnalaskmisest, nippidest, kuidas Linnar end tervikuna ja tasakaalus hoiab, mis on täna sarnase õhinaga teemad nagu 90ndatel internet?

Mõtteid vestlusest:

• “Mõned nimetavad, et see sünniaasta, 1965, on võitjate põlvkonna sünniaasta, sest kui Eesti taasiseseisvus, olime kõige ägedamasse potentsiaali jõudnud – kõrgkool lõpetatud ja kõik võimalused ja piirid valla. Ma ise võtaksin seda niimoodi kokku, et võib-olla see põlvkond kasvas üles predestinatsiooni tingimustes, kus kõik oli ette määratud, aga korraga see ettemääratus läks katki.”
• “Kui sa tahad head informatsiooni või head ideed, siis ära vaata lähimale inimesele otsa, vaid vaata parimale inimese otsa. Parim inimene infoühiskonnas on sama kaugel, kui lähim inimene.”
• “Mulle ei meeldi otsuseid teha emotsiooni põhjal, vaid numbri põhjal, ja numbrid peavad olema suurusjärgu mõttes paigas. Kui ma tegin salvrätil kiire arvutuse ja vaatasin, kui palju on ühe elaniku kohta haritud infotehnoloogia insenere Soomes, Rootsis ja millisel määral on infoühiskond seal arenenud, siis sealt vaatas vastu kümnekordne erinevus. Sõnum oli hästi lihtne: me kõnnime väga õhukesel jääl, meil ei ole Eestis piisavalt inimesi, kes oskaksid interneti üleval pidada, hallata seda, ja saati siis midagi uut arendada.”
• “Oli hetk, kus me mõistsime, et 95% juurparoolidest oli IT Kolledži süsteemiadministraatorite diplomandide käes ja hakkasin mõtlema, kas ma selle õpetamise käigus andsin piisavalt seda eetilist- ja moraalset kompassi, millega ta saab aru, milline võim on tema käes ja milline roll ja vastutus tal on kanda.”
• “Mul on sügav veendumus, et toode peab olema oma väärtuspakkumise ja kommunikatsiooniga tugevas tasakaalus, ehk sa ei saa pakkuda inimestele kräppi, reklaamides teda üles, sellega tuleb võimalikult varajases faasis tegelema.”
• “Igale ideele on suurim kompliment, kui teine inimene võtab oma aega ja annab tagasisidet, ning on valmis panustama ainust piiratud ressurssi, mis tal on – tema enda aega. Ja mina pean valmis olema selleks, et see idee võtab natukene teistsuguse kuju ning võtab ka teise inimese näo, ma ei saa taotleda seda, et see oleks minu oma.”
• “Ma olen suhelnud mitme peaministriga, kes on küsinud: “Mis on see üks suur asi, mida ma järgmisel aastal teen?” Ma olen selle peale vastanud, et “teeme parem niimoodi, et mis on need 50 väikest asja, mida sa järgmisel aastal plaanid teha? Iga nädal üks asi – ma väidan, et sinu ühiskonnas hakkab olema innovatsiooni vastuvõtlikkuse võime ja aktsepteerimine hoopis suurem.”
• “Tulevik saab olema parem ainult siis, kui me pidevalt nihutame oma teadmiste piire edasi, me oskame nende teadmistega midagi peale hakata ja me ei ehita nende uute teadmiste ümber barjääre, vaid kõigil on neile võrdne ligipääs olemas.”
• “Väga suure tõenäosusega on see pidu, mida eelnenud põlvkonnad on pidanud, praeguseks hetkeks läbi ja me näeme esimest korda maailma ajaloos, kuidas praegu sündinud ja noored inimesed elavad tõenäoliselt ahtamate valikutega ja suuremate piirangutega ruumis siin maakeral, kui neile eelnenud põlvkonnad. Õnneks ma näen, et tarbimisest loobumine või tarbimise valikute vähenemine ei ole vähendanud nende inimeste intellektuaalset võimet või rõõmu- ja õnnetunnet.”

“Globaalsed eestlased” on taskuhäälingu formaadis audiosari ehk podcast, mille eesmärk on (aastatel 2016–2022) luua mälupilt sajast säravast Eesti inimesest ja sõpradest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale. Saatesarja algataja ja saatejuht on Rainer Sternfeld.