Maestro Neeme Järvil, kelle teeneid muusikavaldkonnas nii Eestis kui globaalselt võib üles lugema jäädagi, täitus juunis 85. eluaasta. Edasi kaasautor Iiris Viirpalu kohtus maestroga, et vestelda Eesti kultuurist, heaks dirigendiks olemisest, muusikute pealekasvust ja haridusest ning väliseestlusest ja identiteedist.
Neeme Järvi: Teate, ma sooviksin kohe alustada üldiste teemadega, mis mul hingel on ja mille peale pidevalt mõelnud olen. Helilooja Madis Järvi kirjutas pandeemia ajal “Morbiidse sümfoonia” ja ma mõtlesin seda esitada oma sünnipäevapidustuste raames kontrastina kogu tähistamisele. Sest mõelge, milline kontekst meil ikkagi on: pandeemia, barbaarne sõda, mis Ukrainas toimub, samas ka vene kultuuri keelamine. See sümfoonia sobis väga hästi juubelikavva. Kultuurivaldkondade, klassikalise muusika alarahastamine meil Eestis on ka probleem, millega olen tegelenud.
Toome kas või näiteks, kuidas Eesti Raadios oli omal ajal kolm kollektiivi, kus salvestati kvaliteetset Eesti muusikat. Eesti Raadios on salvestatud kõik Eesti klassikalised teosed, kõrgetasemelise orkestriga. Praegu ei ole Eesti raadiol enam ühtki orkestrit. Hetkel puudub meil ka suur professionaalne segakoor, kuigi koos käiakse laulupidudel. Omal ajal käisid kohalikud heliloojad ja kriitikud teisipäeviti koos heliloojate teoseid kuulamas. Ka Pärdi “Credo” kandsime minu juhtimisel kohalikele heliloojatele-kriitikutele ette, mida muidugi siinne nõukogude võim religioosse seose tõttu materdas. Praegune ühiskondlik taust hõlmab paljusid detaile, sealhulgas võitlust klassikalise muusika ja orkestri rahastuse eest. Kusjuures kvaliteet meie muusikas tõuseb, aga palk ei tõuse. Kultuurile ei pöörata ühiskondlikult vajalikul määral tähelepanu, palkade ja rahastusega on kehvasti, tõmmatakse vaid jooni keskmisest palgatasemest. Meie tipporkestrandid, kes teevad maailmatasemel muusikat, töötavad “keskmise” palgaga, mis on sealjuures viis korda madalam kui samas ametis Saksamaal.
Iiris Viirpalu
Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (51)
