Iseenesest on hämmastav, et suur hulk Eesti poliitikuid ja poliitikavaatlejaid õigustavad lapstööjõu kasutamist ning leiavad, et töötajad peavad ennast surnuks rabama, sest tööaja reglementeerimine on kommunistlik kuritegu.

Samuti näivad nad arvavat, et haridus ei peaks olema tasuta ning vastama ühiskonna vajadustele ning riiklik koolivõrk on kriminaalne idee. Kõigil ei ole õigust tööle ning maa ja linnaelanikonna elatustaseme ühtlustamise idee ning idee elanikkonna ühtlasema jaotumise soodustamisest maa ja linna vahel on kuritegelik ning vajab holokaustiga võrdväärset hukkamõistu. Sest just need põhimõtted on muuhulgas eraldi välja toodud Kommunistliku Partei manifesti lõpus Marxi ja Engelsi poolt esitatud ning kümneks punktiks jaotatud programmis.

Loomulikult sisaldavad need nõudmised ka praeguseks hetkeks anakronistlikke või aktuaalsuse kaotanud punkte, kuid midagi kriminaalset sellises kujutluses uuest, teistlaadsest ühiskonna korraldusest on küll keeruline näha. Nagu Ahto Lobjakas ka ütles, tuleks kommunismi ideed käsitleda 19. sajandi tööstusrevolutsiooni kontekstis, kus selle esile kerkimisel olid väga selged sotsiaalmajanduslikud põhjused. Neid sotsiaalmajanduslikke põhjuseid analüüsis Marx oma “Kapitalis”, mis koos kõigi oma plusside ja miinuste, tabavate kirjelduste ning ekslike järeldustega on päris kindlasti teos, mis kuulub nii filosoofia kui ka majandus- ja ühiskonnateaduste klassikasse ja millest tõukudes või lähtudes on kirjutatud suurem ja olulisem osa 20. sajandi mõtteloost.

Anders Härm

Anders Härm on kunstiteadlane ja kuraator, Eesti Kunstiakadeemia lektor ning doktorant. Ta oli kümme aastat kuraator Tallinna Kunstihoones,viis aastat juhtis Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumit ning praegu õpetab kuraatoreid EKAs ning uurib kureerimise ja kuratoorse mõtte ajalugu Ida-Euroopas. Kord kuus kirjutab Anders Edasis kultuuri, kunsti ja ühiskonna teemadel. Loe artikleid (8)