Meediaülevaade: naabrid räägivad. 18.06.22

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Kas peaministri ja presidendi lapsi tohib pildistada?

Soome peaminister võttis sõna avaliku elu tegelase laste pildistamise teemal, kui president Niinistöt oli koos pojaga spordivõistlusel tribüünil pildistatud. Kui peaministri arvates seda ei tohiks lubada, siis Avaliku Sõna Nõukogu ei kujuta ette, kuidas saaks avalikus kohas kellegi pildistamise ära keelata. President ise arvas, et Soome meedia võiks vastavad tavad omavahel ja koos Avaliku Sõna Nõukoguga üle vaadata. Loe edasi: Helsingin Sanomat ja MTV

700 lammast suvetööl

Soomes on mitmes kohas suviti looduspargimaastike hooldamiseks kasutatud lambaid, kelle eest hoolitsevad vabatahtlikud pargilamba “ristivanemad”. Näiteks Kotkas Kotalas hoolitsevad suviti 700 lamba eest vaheldumisi 17 peret ehk kokku ca 50 inimest. Loe edasi: YLE

Poodi tagastatud spordi- ja matkatarbed prügimäele

Hunnik poeketi XXL kauplusse tagastatud spordi- ja matkatarbeid tuhandete eurode väärtuses sattus eelnevalt kaupluse töötajate poolt lõhki lõigatuna Turus Skanssi kaubanduskeskuses prügikasti. Avalikkuses tõstatati seepeale küsimus, et kindlasti ei ole see jätkusuutlik tegevus, kui täiesti kasutamiskõlblik uus kraam poes lõhki lõigatuna prügiks satub – kuigi tegemist on tavapärase tootjate lepingutes kehtestatud käitumisega, siis terve mõistus tahaks näha mõistlikumat lahendust. Loe edasi: MTV ja MTV

Läti

Vene keele oskuse nõue tööpakkumises tekitas sotsiaalmeditsiinilise šoki

Lätis kerkis Twitteris torm, kuhu on sõna sekka öelnud ka poliitikud – ollakse nördinud, et sealse maiustustööstuse lipulaev Laima pakkus noortele suvevaheajal osalise tööajaga tööd šokolaadimuuseumis, nõudes muu hulgas ka vene keele oskust. Laima ise vastas, et kuna klientide hulgas on palju välismaalasi ja nende seas ka arvestataval määral venekeelset klientuuri, siis paluks keelenõudest mitte otsida rahvusluse vastu töötamist või ühiskonna lõhestamist ning kui kedagi solvati, siis on kahju ja palutakse vabandust. Loe edasi: Delfi

Hädaolukord koolides: 89 direktorit esitas avaliku kirja

89 direktorit Riia 102-st koolist viitavad oma avalikus pöördumises õpetajate üha suurenevale koormusele, katastroofiliselt kroonilisele õpetajate puudusele, vajadusele kehtestada sotsiaaltoetused, mis aitaksid õpetajail järgmine kütteperiood üle elada ning koolidesse noort kaadrit meelitada. Loe edasi: Delfi

Lätimaalased pole õppinud prügi sorteerima

Lätis satuvad prügilasse halva kvaliteediga bioloogilised jäätmed ja sellisel kujul, nagu need prügilasse jõuavad, pole neid väga halva kvaliteedi tõttu kellelegi vaja – 95% biojäätmetest ei ole võimalik taaskasutada ega kasutada biogaasijaamades. Seetõttu alustas jäätmekäitluse ja energiaettevõte Getliņi EKO neist jäätmetest tehnilise komposti tootmist, millega saab kasvatada hakkepuidu tarbeks energiapaju. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Enamik rootslasi ei hooli rahvuspühast?

6. juuni kui rahvuspüha ehk Rootsi riigilipu päev jätab kummalisel moel suurema osa rootslastest külmaks ja see olevat lausa üks Põhjamaade kõige vähem tähistatud rahvuspühi. Põhjuseid selleks on vähemalt viis, alustades kasvõi asjaolust, et sisuliselt on tegemist kunstlikult välja mõeldud tähtpäevaga… Loe edasi: The Local

Häiresireenisüsteem toimib aastast 1931

Ärge kartke, kui kuulete Rootsis märtsi, juuni, septembri ja detsembri esimese esmaspäeva pärastlõunal kell kolm pikka kõrvulukustavat sireeni. Tõenäoliselt ei ole see siiski sõda või õhurünnak, vaid lihtsalt “Käheda Fredriku” testimine. Üle Rootsi on umbes 4500 häiresignaalsüsteemi, mis kuuluvad riigile, kuid neid hooldavad kohalikud omavalitsused. Hinnanguliselt elab umbes pool kõigist rootsimaalastest nende “hädapasunate” kuuldeulatuses. Loe edasi: The Local

Holokaustimuuseumis interaktiivne tunnistuseandmine

Holokausti üle elanud Tobias Rawet, kes saabus Rootsi 1948. aastal, suudab holokaustimuuseumis lõputult vastata kooliõpilaste küsimustele – enda digiteisikuna. Veebilahendus on esimene osa, mis Rootsi uuest holokaustimuuseumist avatakse, ja sellega ollakse esimesed Euroopas. Loe edasi: Sveriges Radio

Venemaa

IT-sektoril soovitati vabanenud nišid kiiresti hõivata

Kodumaise tarkvara osatähtsus majanduse ja sotsiaalsfääri võtmesektorites on Venemaal praegu vaid 32%. Samas ootab riik ja valitsus mitte ainult siseturu järje peale saamist, vaid ka Venemaise tarkvara eksportimist. Loe edasi: Kommersant

Rosturism korraldab Puntini marsruudi

Föderaalne turismiagentuur esitles mitmeid uusi turismimarsruute Venemaal, millele on eraldatud 1,2 miljardit rubla. Üks neist kannab nime “Siberi puhkus” ja hõlmab president Putini külastatud paiku. Loe edasi: Kommersant

Lennatakse aina madalamalt ja aeglasemalt

Vene lennunduses valitsevat aina süvenev sisemine meeleheide, sest varuosade puudus tähendab, et lendamine võib lõppeda hiljemalt talvel ja asjaoludega kursis lennundusinimesed ise ei julge enam praegugi eriti lennata. Loe edasi: Meduza

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (125)